Itaalia jalgpallikoondis
| Itaalia jalgpallikoondis | |||
|---|---|---|---|
 | |||
| Jalgpalliliit |
Federazione Italiana Giuoco Calcio (asutatud 1898) | ||
| Konföderatsioon | UEFA | ||
| Peatreener | Luciano Spalletti | ||
| Kapten | Giorgio Chiellini | ||
| Rekordinternatsionaal | Gianluigi Buffon (176 mängu) | ||
| Parim väravakütt | Luigi Riva (35 väravat) | ||
| FIFA edetabeli koht | 10. (juuni 2024) | ||
| Kõrgeim | 1. (november 1993, veebruar 2007, aprill-juuni 2007) | ||
| Madalaim | 21. (august 2018) | ||
| |||
| Esimene kohtumine |
Itaalia – Prantsusmaa 6:2 (Milano, 15. mai 1910) | ||
| Suurim võit |
Itaalia – USA 9:0 (Brentford, Inglismaa, 2. august 1948) | ||
| Suurim kaotus |
Ungari – Itaalia 7:1 (Budapest, 6. aprill 1924) | ||
| Maailmameistrivõistlused | |||
| Kvalifitseerunud | 18 (esmakordselt 1934) | ||
| Parim tulemus | Võitja (1934, 1938, 1982, 2006) | ||
| Euroopa meistrivõistlused | |||
| Kvalifitseerunud | 9 (esmakordselt 1968) | ||
| Parim tulemus | Võitja (1968, 2021) | ||
Itaalia jalgpallikoondis on Itaalia jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Itaaliat rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Nii nagu paljud riigid, võlgneb ka Itaalia tänu jalgpalli avastamise eest inglise meremeestele ja kaupmeestele, kes seda mängu Põhja-Itaalias 19. sajandi lõpus tutvustasid. Harrastus levis kiiresti ning Itaalia jalgpalliliit asutati juba 1898. aastal. FIFA-sse astuti 1905. aastal. Esimese maavõistluse pidas Itaalia 1903 Prantsusmaaga ning Milanos võideti vastaseid 6:2.
Peatreener Vittorio Pozzol olid oskused, mis tegid Itaaliast 1930. aastatel kahekordse maailmameistri. 1934. aastal aitasid argentina päritolu kaitsja Luisito Monti väljapaistev mäng ning Angelo Schiavio ja Giuseppe Meazza väravad itaallastel kodus toimunud MM-il võita finaalis Tšehhoslovakkia 2:1. Kaks aastat hiljem võitis Itaalia meeskond Berliini olümpiamängudel kuldmedali ning 1938. aastal kaitses Pariisis maailmameistritiitlit. Silvio Piola lõi kokku viis väravat, neist kaks itaallaste 4:2 võiduga lõppenud finaalis Ungari vastu.
Järgmist tõusu tuli Itaalia jalgpallifännidel oodata aga 30 aastat. Selle sisse mahtus võõrmängijate mõõdutundetu import ning tugevale kaitsele (catenaccio) rajatud väravatevaese jalgpalli periood. Murest rahvuskoondise ebaedu pärast keelustas Itaalia jalgpalliliit 1964. aastal võõrmängijate osalemise Itaalia liigas (see keeld tühistati alles 1980. aastal).
Heas usus tehtud kardinaalse otsuse esimesed tulemused andsid end veel oodata, sest 1966. aasta MM-il põrus Itaalia koondis alagrupiturniiril, kaotades Põhja-Koreale.
1968. aasta EM-i finaalis sai Itaalial lisamängus jagu Jugoslaaviast 2:1 ja tuli Euroopa meistriks. Koondise võidus oli oluline roll poolkaitsjatel Gianni Riveral ja Sandro Mazzolal, samuti ründaja Luigi Rival. Samad mehed viisid Itaalia finaali ka 1970. aasta MM-il Mehhikos, kuid finaalis Brasiiliaga maailmameistriks tulla ei suudetud ja lepiti hõbemedalitega. 1978. aasta MM-il ja 1980. aasta EM-il sai Itaalia neljanda koha.
1982. aastal Hispaanias oli taas käes tähetund – 3:1 eduga finaalis Saksamaa LV üle tuldi kolmandat korda maailmameistriks. MM-i kangelane oli ründaja Paolo Rossi kuue väravaga.
1994. aastal USA-s jõuti finaali, kuid seal tuli tunnistada brasiillaste osavust ja jäädi teiseks.
Euro 2000 finaalturniiril mängisid itaallased end esikohamängule, kuid siis olid kullakavatsuste rikkujaks prantslased.
2006. aastal tuldi jalgpalli maailmameistriks, kui finaalis alistati penaltitega Prantsusmaa.
2021. aasta EM-l tuli Itaalia teist korda Euroopa meistriks kui finaalis alistati penaltiseerias 3:2 Inglismaa.
Mängijad
[muuda | muuda lähteteksti]Praegune koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Itaalia koondis 2020. aasta Euroopa meistrivõistlustel.
| # | Pos. | Mängija | Sünnikuupäev (vanus) | Mänge | Väravaid | Klubi |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | VV | Salvatore Sirigu | 12. jaanuar 1987 (34-aastane) | 26 | 0 |  Torino
|
| 2 | KA | Giovanni Di Lorenzo | 4. august 1993 (27-aastane) | 7 | 0 | Napoli
|
| 3 | KA | Giorgio Chiellini (kapten) | 14. august 1984 (36-aastane) | 106 | 8 | Juventus
|
| 4 | KA | Leonardo Spinazzola | 25. märts 1993 (28-aastane) | 13 | 0 | Roma
|
| 5 | PK | Manuel Locatelli | 8. jaanuar 1998 (23-aastane) | 9 | 1 | Sassuolo
|
| 6 | PK | Marco Verratti | 5. november 1992 (28-aastane) | 40 | 3 |  Paris Saint-Germain
|
| 7 | PK | Gaetano Castrovilli | 17. veebruar 1997 (24-aastane) | 2 | 0 | Fiorentina
|
| 8 | PK | Jorginho | 20. detsember 1991 (29-aastane) | 27 | 5 |  Chelsea
|
| 9 | RÜ | Andrea Belotti | 20. detsember 1993 (27-aastane) | 33 | 12 | Torino
|
| 10 | RÜ | Lorenzo Insigne | 4. juuni 1991 (30-aastane) | 40 | 7 | Napoli
|
| 11 | RÜ | Domenico Berardi | 1. august 1994 (26-aastane) | 10 | 4 | Sassuolo
|
| 12 | PK | Matteo Pessina | 21. aprill 1997 (24-aastane) | 5 | 2 | Atalanta
|
| 13 | KA | Emerson | 3. august 1994 (26-aastane) | 14 | 0 | Chelsea
|
| 14 | PK | Federico Chiesa | 25. oktoober 1997 (23-aastane) | 24 | 1 | Juventus
|
| 15 | KA | Francesco Acerbi | 10. veebruar 1988 (33-aastane) | 13 | 1 | Lazio
|
| 16 | PK | Bryan Cristante | 3. märts 1995 (26-aastane) | 10 | 1 | Roma
|
| 17 | RÜ | Ciro Immobile | 20. veebruar 1990 (31-aastane) | 45 | 12 | Lazio
|
| 18 | PK | Nicolò Barella | 7. veebruar 1997 (24-aastane) | 22 | 4 | Internazionale
|
| 19 | KA | Leonardo Bonucci | 1. mai 1987 (34-aastane) | 101 | 7 | Juventus
|
| 20 | PK | Federico Bernardeschi | 16. veebruar 1994 (27-aastane) | 30 | 6 | Juventus
|
| 21 | VV | Gianluigi Donnarumma | 25. veebruar 1999 (22-aastane) | 25 | 0 | Milan
|
| 22 | RÜ | Giacomo Raspadori | 18. veebruar 2000 (21-aastane) | 0 | 0 | Sassuolo
|
| 23 | KA | Alessandro Bastoni | 13. aprill 1999 (22-aastane) | 5 | 0 | Internazionale
|
| 24 | KA | Alessandro Florenzi | 11. märts 1991 (30-aastane) | 42 | 2 | Paris Saint-Germain
|
| 25 | KA | Rafael Tolói | 10. oktoober 1990 (30-aastane) | 2 | 0 | Atalanta
|
| 26 | VV | Alex Meret | 22. märts 1997 (24-aastane) | 2 | 0 | Napoli
|
Rekordinternatsionaalid
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Seisuga 4. juuni 2021
| # | Mängijad | Mänge | Väravaid | Aastad |
|---|---|---|---|---|
| 1. | Gianluigi Buffon | 176 | 0 | 1997–2018 |
| 2. | Fabio Cannavaro | 136 | 2 | 1997–2010 |
| 3. | Paolo Maldini | 126 | 7 | 1988–2002 |
| 4. | Daniele De Rossi | 117 | 21 | 2004–2017 |
| 5. | Andrea Pirlo | 116 | 13 | 2002–2015 |
| 6. | Dino Zoff | 112 | 0 | 1968–1983 |
| 7. | Giorgio Chiellini | 107 | 8. | 2004– |
| 8. | Leonardo Bonucci | 102 | 7 | 2010– |
| 9. | Gianluca Zambrotta | 98 | 2 | 1999–2010 |
| 10. | Giacinto Facchetti | 94 | 3 | 1963–1977 |
Suurimad väravakütid
[muuda | muuda lähteteksti].JPG)
Seisuga 4. juuni 2021
| # | Mängija | Väravaid | Mängija | Aastad |
|---|---|---|---|---|
| 1. | Luigi Riva | 35 | 42 | 1965–1974 |
| 2. | Giuseppe Meazza | 33 | 53 | 1930–1939 |
| 3. | Silvio Piola | 30 | 34 | 1935–1952 |
| 4. | Roberto Baggio | 27 | 56 | 1988–2004 |
| Alessandro Del Piero | 91 | 1995–2008 | ||
| 6. | Adolfo Baloncieri | 25 | 47 | 1920–1930 |
| Filippo Inzaghi | 57 | 1997–2007 | ||
| Alessandro Altobelli | 61 | 1980–1988 | ||
| 9. | Christian Vieri | 23 | 49 | 1997–2005 |
| Francesco Graziani | 64 | 1975–1983 |
Paksus kirjas on praegused koondislased.
Peatreenereid
[muuda | muuda lähteteksti]- Cesare Maldini (1996–1998)
- Dino Zoff (1998–2000)
- Giovanni Trapattoni (2000–2004)
- Marcello Lippi (2004–2006)
- Roberto Donadoni (2006–2008)
- Marcello Lippi (2008–2010)
- Cesare Prandelli (2010–2014)
- Antonio Conte (2014–2016)
- Gian Piero Ventura (2016–2017)
- Roberto Mancini (2018–2023)
- Luciano Spalletti (alates 2023)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Itaalia jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel
- Itaalia jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel
- Itaalia jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel
- Itaalia jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
 | ||