Irtõš

Irtõš
Vaade Irtõšile Omskis Vaade Irtõšile Omskis
Lähe	Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas 47° 24′ 52″ N, 90° 12′ 56″ E
Suubub	Obisse 61° 4′ 50″ N, 68° 49′ 50″ E
Valgla pindala	1 673 470 km²
Pikkus	4248 km
Parempoolsed lisajõed	Om, Demjanka, Buhtarma
Vasakpoolsed lisajõed	Išim, Tobol

Obi valgla

Irtõš (vene keeles Иртыш, uiguuri keeles ئېرتىش (Ertix), kasahhi keeles Ертiс (Jertis)) on jõgi Aasias, Obi vasakpoolne ja suurim lisajõgi.

Jõe pikkus on 4248 km. Tema valgla on 1 673 470 km². Jõe lang on keskmiselt 3 cm/km.

Jõgi algab Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas Altay linnast idas ja kannab nime Must Irtõš (Kara Irtix), voolab Altayst kagu poolt ringi ja lääne suunas läbi Džungaarias asuva Burqini Kasahstani, täpsemalt Ida-Kasahstani oblasti piirini. Temast põhja jääb Altai ja lõunasse Sauõri ahelik. Kasahstanis suubub jõgi Zajsani veehoidlasse. Sealt väljub jõgi põhja suunas ning voolab idakaldal oleva Küršimi ja läänekaldal oleva Samari vahelt läbi. Siis pöördub ta kirdesse, aga Ülkennarõmis loodesse. Seejärel suubub temasse paremalt Buktõrma. Irtõš voolab läbi Serebrjanski, oblastikeskuse Öskemeni ehk Ust-Kamenogorski ja Glubokoje ning pöördub läände. Siis läbib ta Semej ehk Semipalatinski. Glubokoja ja Semej vahel suubub Irtõši paremalt Uba jõgi. Vasakult jõuavad temasse Šagani ja Aštšõsu veed, mis enne omavahel ühinevad. Kurtšatovist alates voolab Irtõš loodesse Abaj ja Pavlodari oblasti piirijõena, hiljem Pavlodari oblastis. Natuke enne Irtõši kaob liiva Tündik. Irtõš läbib Akku, Köktöbe, Aksu (seal suubub jõkke Jertisi-Karagandõ kanal), oblastikeskuse Pavlodari, Katširõ ehk Kašõri, Aktogaj, Jertise ja Železinka ning jõuab Venemaa piirile. Ta voolab algul Omski oblastis läbi Tšerlaki ja Omski, kus temasse suubub paremalt Om. Pärast Omskit suundub Irtõš kirdesse, Bolšeretšjes põhja, Taras loodesse ja pärast Znamenskojet läände. Bolšeretšje ja Tara vahel suubub Irtõši Tara jõgi.

Irtõš läbib Tevriz, Ust-Išimi, kus temasse suubub vasakult Išimi jõgi, ja ületab Tjumeni oblasti piiri. Ta läbib Vagai, kus temasse suubub vasakult Vagai jõgi, ja Tobolski ehk Tepõl voši, kus temasse suubub vasakult Tobol. Seal suundub Irtõš põhja, möödub lääne poolt Turtassist, läbib Uvati ja temasse suubub paremalt Demjanka. Siis läbib ta Gornopravdinski ja ületab Handi-Mansimaa piiri. Vasakult suubub temasse Konda ehk Huntang. Irtõš ise suubub Handi-Mansimaa pealinna Hantõ-Mansiiski juures vasakult Obi jõkke.

Obi pikkust loetakse sageli mitte Obi enda läheni, vaid Irtõši lähteni – viimane nimelt asub märksa kaugemal (vastavalt 3650 km ja 5410 km). Irtõš on pikem kui kogu Ob oma lähtest suudmeni. Irtõš on (Missouri ees) kõige pikem lisajõgi maailmas. Ta voolab 525 km ulatuses Hiinas, 1700 km ulatuses Kasahstanis ja 2010 km ulatuses Venemaal.

Irtõš toitub ülemjooksul peamiselt lumest ja liustikest, vähem vihmast, aga alamjooksul lumest, vihmast ja lisajõgedest. Jõe keskmine vooluhulk on Öskemenis 628 m³/s, Semejs 960 m³/s, Omskis 917 m³/s, Tobolskis 2150 m³/s ja suudmes 3000 m³/s. Aastane vooluhulk on 95 km³.

Veetase jões on ülalpool Zajsani 4,4 m, Omskis 7 m ja Ust-Išimis 12,7 m, aga suudme poole see väheneb.

Irtõš jäätub ülemjooksul novembri lõpus, aga alamjooksul oktoobri alguses. Jääminek on aprillis.

Irtõšil toimub korrapärane laevaliiklus 3784 km ulatuses, suudmest kuni Ust-Kamenogorski hüdroelektrijaamani. Laevad sõidavad kogu selle aja jooksul, mil jõgi ei ole jääs. Omskist Salehardini korraldatakse mitu päeva kestvaid jõelaevareise reisijatele ja see on üks vähestest säilinud jõelaevamarsruutidest, mida Venemaal turistidele korraldatakse.