Ilves (perekond)

Allikas: Vikipeedia

Ilves (Lynx) on loomaperekond kiskjaliste seltsi kaslaste sugukonnast.

Kanada ilves

Ilvesed kaaluvad 5–30 kg. Nad on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega kaslased. Nad meenutavad suurt kassi. Pikkus ulatub 70 sentimeetrist (punailves) 130 sentimeetrini (euraasia ilves).

Ilveste saba on lühike. Käpad on lumekingadekujulised, et oleks parem lume peal kõndida. Ilvestel on tihe karvkate, põskhabe, mis jätab neist pisut punnpõskse mulje, ja tavaliselt iseloomulikud mustad kõrvatutid. Karvastiku värv on väga varieeruv: kreemikasvalgest kuni tumepruunini. Värvus võib olla ühtlane, kuid ka täpiline või isegi triibuline. Rinnaesine on hele, sabaots must ja kõrvade taga on valge laik.

Ilvesed on kiskjad, kes peavad jahti peamiselt küülikutele ja jänestele, kuid võivad rünnata ka suuremaid saakloomi, näiteks metskitsi. Kui aga neid eelistatud saakloomi ei ole, ei põlga nad ära väikseid närilisi, putukaid ja roomajaid. Ilvesed peavad peamiselt varitsusjahti, sest nad ei ole head jooksjad. Ilveste ööpäevane toiduvajadus on 2 kg. Suurt saaklooma võib ilves süüa päevade kaupa. Ta ei jäta järele midagi peale kontide, sisikonna, naha ja pea.

Territooriumi suurus sõltub saakloomade arvukusest. Ühe isaslooma maa-ala katab ühe või mitme emaslooma oma.

Varakevadel algab ilvesel jooksuaeg. Pärast mitu päeva kestvaid pulmi pöördub isasloom oma tavaelu juurde tagasi, emasloom aga hakkab otsima eluaset. Ta toob kahe kuu pärast üksinda ilmale kaks-kolm poega. Pojad lahkuvad ema juurest teisel eluaastal.

Olenevalt liigist ja alamliigist elavad ilvesed 10–20 aastat. Nad saavad suguküpseks teisel eluaastal ja jäävad paljunemisvõimelisteks elu lõpuni.

Ilvesed on looduskaitse all. USAs on ilvesenahkadega kauplemine veel lubatud, kuid seda reguleerivad ranged seadused. Prantsusmaal on ilves reintrodutseeritud Vogeesidesse ja Juura mägedesse. Ka Saksamaale ja Šveitsi, kust ilvesed olid vahepeal välja surnud, on nad uuesti sisse toodud.

Pikka aega tunti ilvest tema tagasihoidlikkuse tõttu halvasti, mille tõttu tema kohta levisid õigustamatud kuuldused, mis tegid ilvesele kahju. Ilvest tuntakse täpsemalt alles viiskümmend aastat.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonna jaotumine liikideks on vaidluse all. Eristatakse kuni neli liiki:

Nii kanada ilvest, ibeeria ilvest kui ka punailvest vaadeldakse ka ilvese alamliikidena. Mõnikord peetakse ilvesest erinevaks liigiks ainult punailvest.

Mõnikord arvatakse ilveste hulka ka marmorkass (Pardofelis marmorata).

Kuigi karakal ei ole ilves, nimetatakse teda mõnikord kõrbeilveseks.

Mõned uurijad ("Loomade elu") arvavad kõik ilvesed kassi (Felis) perekonda.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: