Iisaku murrak

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Iisaku murrakud on Iisaku kihelkonnas kõneldud murrakud. Mari Must eristab siin lisaks kihelkonna põhjaosas kõneldud Alutaguse murde murrakuile idamurdelist Tudulinna-Metsküla murrakut ja kihelkonna loodeosas - endisel Viru-Jaagupi alal kõneldud keskmurdelist Oonurme murrakut [1] . Iisaku kihelkonna kesk- ja lõunaosa Alutaguse murrakut on aastasadu mõjutanud sealne vene-vadja-isuri segarahvastik. See omanäolise häälikulise ehituse ja grammatikaga murrak vajab veel põhjalikumat käsitelu. [2] [3] .

Iisaku kihelkonna põhjaosas nagu ka Jõhvi kihelkonna lõunaosas kõneldud Alutaguse murrak oli keskmurde tugeva mõju all.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vana Kannel VIII, Jõhvi ja Iisaku regilaulud 1999., lk 12 M. Must "Jõhvi ja Iisaku murrak"
  2. Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost 1965., M. Must "Vene-eesti kakskeelsus Kirde-Eestis"
  3. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 4, 39, 335


Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
  • Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. Toim. H. Viires. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.
  • Toikka, Kaja 2000. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid. Magistritöö autoreferaat. Tallinna Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte õppetool. Tallinn.
  • Alvre, Paul 2000. Kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost. ja toim. J. Viikberg. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 7.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1–13.


Helisalvestised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kirderannikumurde palu [Elektrooniline teavik] / Eesti Keele Instituut. - Tallinn : Eesti Keele Instituut, 2001. - 1 CD-ROM. - Heliplaatide "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre I" (1986 Meloodia) ja "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II "(1989 Meloodia) koondväljaanne. - Tekstid, helinäidised ja kaardiskeemid kommentaaridega. - Salvestatud aastatel 1938, 1962-1982. - Süsteemi nõuded: Windows 95/98/XP, helikaart.
  • Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.
  • Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001. See on ülevaateplaadi /Eesti murdepalu/ (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.


Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]