Ignati Mošegov

Ignati Mošegov

Ignati Mošegov (vene keeles Игнатий Николаевич Мошегов, permikomi keeles Ignati Mösšeg, Игнатий Мöсшег; 20. mai 1880 Durovo, Kotšovski vald, Tšerdõni maakond, Permi kubermang – 1965 Helsingi) oli permikomi ajaloo ja kultuuri uurija.

Rahvakooli lõpetamise järel õppis Mošegov Birski õpetajate seminaris. Saanud õpetaja kutse õpetas ta lapsi Pistögi külas. 1908. aastal vallandati Mošegov töölt, kuna ta oli õpetanud lastele permikomi keelt. Neli aastat oli ta töötu. 1912. aastast töötas ta maamõõtjana. 1914. aastal mobiliseeriti ta Tsaari-Venemaa sõjaväkke. Pärast ohvitseridekooli lõpetamist Taškendis saadeti Mošegov rindele, kus ta sai haavata ja sattus sakslaste kätte vangi. Oktoobrirevolutsiooni järel pöördus ta kodukülla tagasi. Venemaa kodusõja ajal võeti ta Koltšaki sõjaväkke. Ta haigestus tüüfusesse ja saadeti haiglasse ravile. Seejärel võeti ta Punaarmeesse, kus teda kui endist valget ohvitseri ei usaldatud. Mošegov kartis arreteerimist ja mahalaskmist. 1920. aasta augustis ületas ta illegaalselt Nõukogude Venemaa-Eesti piiri. Eesti võimuesindajad andsid talle Soome jõudmiseks raha ja passi.

Soomes tegeles ta esialgu loengute pidamisega ja töötas kirjastustes. Mošegov pidas oluliseks soome-ugri rahvaste vaheliste kontaktide arendamist. Alates 1921. aastast osales ta komide esindajana soome-ugri kongressidel. Mošegovi esimene raamat "Tõde bolševismist" ilmus 1922. aastal. 1924. aastal avaldati autobiograafiline jutustus "Ida põrgukatlas". 1930. aastal avas ta raamatukaupluse Tamperes ja 1933. aastal Helsingis. Ta tegeles aktiivselt soome-ugri rahvaste ajaloo uurimisega. Tema artikleid ja raamatuid avadati mitmetes võõrkeeltes. Ta õpetas ka mitmele soome fennougristile komi keelt. 1939. aastal sai ta Soome kodakondsuse. Ignati Mošegov suri Helsingis vanadekodus 1965. aastal.

Teosed soome keeles

• I. Mõssheg: Totuus bolshevismista: heimokansalaisen, puna-armeijasta Suomeen paenneen syrjäänin kuvaus kokemuksistaan. Helsinki: Otava, 1922.
• I. Mössheg: Idän hiidenkattilassa: erään syrjääniläisen muistelmat. Jyväskylä: K. J. Gummerus, 1924.
• I. Moššeg: Hätähuuto kansojen vankilasta [I]. Helsinki: Otava, 1930.
• I. Moššeg: Hätähuuto kansojen vankilasta II: Komikansan menneisyys ja sen nykyiset olot. Helsinki: Otava, 1931.
• J. O Mosseg: Tunnetteko salaperäistä Venäjää? 1. Ovatko mainehikkaat bjarmialaiset kuolleet? Helsinki, Tekijä, 1939.
• J. O. M.: Sankari Pera: (syrjääniläinen tarina). Helsinki, Tekijä, 1939.