Idaküsimus
Ilme
Artiklis puuduvad viited. (September 2024) |
Idaküsimus oli 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni Euroopa suurriikide diplomaatia ja poliitika keskne probleem, mis puudutas Osmanite riigi järkjärgulist nõrgenemist ja selle valduste saatust Euroopas ning Lähis-Idas. Peamisteks osapoolteks olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Austria-Ungari, kes konkureerisid omavahel mõjuvõimu pärast Balkani piirkonnas ja Vahemere idaosas. Idaküsimus hõlmas mitmeid kriise ja sõdu, sealhulgas Krimmi sõda (1853–1856) ja Vene-Türgi sõda (1877–1878), ning oli tihedalt seotud rahvuslike liikumistega Balkani maades. Probleem kulmineerus esimese maailmasõja ja Osmanite riigi lõpliku lagunemisega, mis viis kaasaegse Lähis-Ida poliitilise kaardi kujunemiseni.