Ida-Friisi saared
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Mai 2018) |
Ida-Friisi saared (saksa keeles Ostfriesische Inseln, läänefriisi keeles Eastfryske eilannen) on saarteahelik Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Ida-Friisimaa rannikul Põhjameres. Saared laiuvad umbes 90 km jagu läänest itta Emsi ja Jade/Weseri jõe suudmete vahel ning asuvad 3,5–10 km rannikust. Saarte ja maismaa vahel on ulatuslik padumeri, kohalikult tuntud kui Watten, mis moodustab Wattenmeeri osa. Saarte ees on Saksamaa territoriaalveed, mis hõlmavad palju suurema ala kui saared ise. Saared, ümbritsev padumeri ja territoriaalveed (looduskaitseala Küstenmeer vor den ostfriesischen Inseln) on ökoloogiliselt tihedalt seotud. Saarterühm moodustab umbes 5% Alam-Saksi padumere rahvuspargist.
Saari on kokku 12. Pindalalt suurim saar on Borkum, mis paikneb aheliku läänepoolses otsas; teised kuus asustatud saart läänest itta on Juist, Norderney koos suurima asulaga saartel, Baltrum, Langeoog, Spiekeroog ja Wangerooge. On ka neli väiksemat asustamata saart: Lütje Hörn Borkumist idas, Memmert ja Kachelotplate Juistist edelas, Minsener Oog, bagerdatud saar Wangeroogest kagus ning Mellum saarteaheliku idapoolses otsas, mis pärast liidumaa looduskaitseameti piirirevisjoni ei kuulu enam Ida-Friisi saarte hulka, vaid Elbe-Weseri kolmnurga padumerre (Watten im Elbe-Weser-Dreieck). Saartel elavad peamiselt sakslased ja friisid.
Ülevaade saartest ja leetseljakutest[muuda | muuda lähteteksti]
.png)
Järgnev tabel sisaldab põhiinfot saarte ja leetseljakute (Sandplaten) kohta. Asustamata ja valdadele mittekuuluvad leetseljakud on kollase taustaga esile tõstetud.
| Vapp | Saar/leetseljak | Vald | Kreis | Pindala, km² (2004) |
Kaugus maismaast, km (2004) |
Rahvaarv, 31. detsembril 2008 |
Rahvastiku tihedus / km² | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
Borkum | Borkum | Leer | 30,74 | 10,5 | 5186 | 169 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Kachelotplate | ei kuulu valdadesse | andmed puuduvad | asustamata | − | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Lütje Hörn | Lütje Hörn¹ | Leer | 0,1 | 12,5 | asustamata | − | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Memmert | Memmert¹ | Aurich | 4,3 | 13 | asustamata | − | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
Juist | Juist | Aurich | 16,43 | 8 | 1696 | 103 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
Norderney | Norderney | Aurich | 26,29 | 3 | 5810 | 221 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
Baltrum | Baltrum | Aurich | 6,5 | 4,5 | 488 | 75 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
Langeoog | Langeoog | Wittmund | 19,67 | 5 | 1953 | 99 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
Spiekeroog | Spiekeroog | Wittmund | 18,25 | 6,5 | 781 | 43 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
Wangerooge | Wangerooge | Friesland | 7,94 | 6,5 | 923 | 116 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Minsener Oog kunstlikult bagerdatud |
Butjadingen² | Wesermarsch | 2,2 | 3,5 | asustamata | − | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Mellum³ | Butjadingen² | Wesermarsch | 4,9 | 6 | asustamata | − | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Ida-Friisi saared kokku | 134,35 | − | 16 837 | 129 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ¹ valdadesse mittekuuluv ² endine Langwardeni vald, mis liidendati 1974. aastal Butjadingenisse (täna Gemarkung Langwarden) ³ Jadest idas, pärast liidumaa looduskaitseameti piirirevisjoni ei ole enam Ida-Friisi saarte osa, vaid kuulub Elbe-Weseri kolmnurga padumerre (Watten im Elbe-Weser-Dreieck). | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Norderney on allesjäänud osa Buisest, mille meri 17. sajandil peaaegu täielikult alla neelas. Lütje Hörn Borkumist idas on pidevas kadumisohus. 2003. aastal teatas Saksamaa rannikukaitse (NLWK), et Kachelotplate leetseljakut võib nüüd samuti saareks pidada, sest tõusulained ei ujuta seda enam regulaarselt üle. Aga see pole suurem kui 2 km² ja on asustamata. Kachelotplate paikneb Emsi jõesuust põhjas.
Enamikul saartest pole autod lubatud. Erand on Borkum ja Norderney, mis on ka kõige rahvarohkemad saared. Saari maismaaga ühendavaid sildu ei ole. Saartele pääseb parvlaevaga.
Natside töölaagrid Alderneyl Lager Borkum ja Lager Norderney said nimed saarte järgi.
Saared ja ümbritsev meri on osa Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspargist.
Tormide ja hoovuste mõju[muuda | muuda lähteteksti]
Kuigi tänapäeval on need kindlakskujunenud saared, jätkavad mõned neist liikumist. Juisti saarel näiteks on 1650. aastast viis eri paigas tõestatud kirikuala, kuna kiriku ülesehitamise kohas tuli sammu pidada pidevalt liikuva saarega. Mõnikord koosnes Juist isegi kahest saarest, mis lõpuks kokku kasvasid. Naabersaar Wangerooge on viimase 300 aasta jooksul liikunud oma pikkuse võrra itta, selle kiriku torn, mis hävis esimese maailmasõja puhkemisega, liikus näiliselt idast läände.
Selles protsessis erodeerub maa aeglaselt läänerannikutel, samas kui idarannikutel ladestuvad setted. Seetõttu kaitstakse läänerannikuid üha enam inimtegevusega. Saartevahelised kanalid hõlbustavad loodete liikumisi, nii et nendes kohtades takistab hoovuste puhastav toime saarte järkjärgulist üksteisega liitumist.