Ida-Friisi saared

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ostfriesische-Inseln 2.jpg
Kaart

Ida-Friisi saared (saksa keeles Ostfriesische Inseln, läänefriisi keeles Eastfryske eilannen) on saarteahelik Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Ida-Friisimaa rannikul Põhjameres. Saared laiuvad umbes 90 km jagu läänest itta Emsi ja Jade/Weseri jõe suudmete vahel ning asuvad 3,5–10 km rannikust. Saarte ja maismaa vahel on ulatuslik padumeri, kohalikult tuntud kui Watten, mis moodustab Wattenmeeri osa. Saarte ees on Saksamaa territoriaalveed, mis hõlmavad palju suurema ala kui saared ise. Saared, ümbritsev padumeri ja territoriaalveed (looduskaitseala Küstenmeer vor den ostfriesischen Inseln) on ökoloogiliselt tihedalt seotud. Saarterühm moodustab umbes 5% Alam-Saksi padumere rahvuspargist.

Saari on kokku 12. Pindalalt suurim saar on Borkum, mis paikneb aheliku läänepoolses otsas; teised kuus asustatud saart läänest itta on Juist, Norderney koos suurima asulaga saartel, Baltrum, Langeoog, Spiekeroog ja Wangerooge. On ka neli väiksemat asustamata saart: Lütje Hörn Borkumist idas, Memmert ja Kachelotplate Juistist edelas, Minsener Oog, bagerdatud saar Wangeroogest kagus ning Mellum saarteaheliku idapoolses otsas, mis pärast liidumaa looduskaitseameti piirirevisjoni ei kuulu enam Ida-Friisi saarte hulka, vaid Elbe-Weseri kolmnurga padumerre (Watten im Elbe-Weser-Dreieck). Saartel elavad peamiselt sakslased ja friisid.

Ülevaade saartest ja leetseljakutest[muuda | muuda lähteteksti]

Ida-Friisi saarteahelik Alam-Saksimaa ranniku lähedal

Järgnev tabel sisaldab põhiinfot saarte ja leetseljakute (Sandplaten) kohta. Asustamata ja valdadele mittekuuluvad leetseljakud on esiletõstetud.

Vapp Saar/leetseljak Vald Kreis Pindala,
km² (2004)
Kaugus maismaast,
km (2004)
Rahvaarv,
31. detsembril 2008
Rahvastiku tihedus
/ km²
DEU Borkum COA.svg Borkum Borkum Leer 30,74 10,5 5186 169
Kachelotplate ei kuulu valdadesse andmed puuduvad asustamata
Lütje Hörn Lütje Hörn¹ Leer 0,1 12,5 asustamata
Memmert Memmert¹ Aurich 4,3 13 asustamata
DEU Juist COA.svg Juist Juist Aurich 16,43 8 1696 103
DEU Norderney COA.svg Norderney Norderney Aurich 26,29 3 5810 221
DEU Baltrum COA.svg Baltrum Baltrum Aurich 6,5 4,5 488 75
DEU Langeoog COA.svg Langeoog Langeoog Wittmund 19,67 5 1953 99
DEU Spiekeroog COA.svg Spiekeroog Spiekeroog Wittmund 18,25 6,5 781 43
DEU Wangerooge COA.svg Wangerooge Wangerooge Friesland 7,94 6,5 923 116
Minsener Oog
kunstlikult bagerdatud
Butjadingen² Wesermarsch 2,2 3,5 asustamata
Mellum³ Butjadingen² Wesermarsch 4,9 6 asustamata
Ida-Friisi saared kokku 134,35 16 837 129
¹ valdadesse mittekuuluv
² endine Langwardeni vald, mis liidendati 1974. aastal Butjadingenisse (täna Gemarkung Langwarden)
³ Jadest idas, pärast liidumaa looduskaitseameti piirirevisjoni ei ole enam Ida-Friisi saarte osa, vaid kuulub Elbe-Weseri kolmnurga padumerre (Watten im Elbe-Weser-Dreieck).

Norderney on allesjäänud osa Buisest, mille meri 17. sajandil peaaegu täielikult alla neelas. Lütje Hörn Borkumist idas on pidevas kadumisohus. 2003. aastal teatas Saksamaa rannikukaitse (NLWK), et Kachelotplate leetseljakut võib nüüd samuti saareks pidada, sest tõusulained ei ujuta seda enam regulaarselt üle. Aga see pole suurem kui 2 km² ja on asustamata. Kachelotplate paikneb Emsi jõesuust põhjas.

Enamikul saartest pole autod lubatud. Erand on Borkum ja Norderney, mis on ka kõige rahvarohkemad saared. Saari maismaaga ühendavaid sildu ei ole. Saartele pääseb parvlaevaga.

Natside töölaagrid Alderneyl Lager Borkum ja Lager Norderney said nimed saarte järgi.

Saared ja ümbritsev meri on osa Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspargist.

Tormide ja hoovuste mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi tänapäeval on need kindlakskujunenud saared, jätkavad mõned neist liikumist. Juisti saarel näiteks on 1650. aastast viis erinevat tõestatud kiriku ala, kuna kiriku ülesehitamise kohas tuli sammu pidada pidevalt liikuva saarega. Mõnikord koosnes Juist isegi kahest saarest, mis lõpuks kokku kasvasid. Naabersaar Wangerooge on viimase 300 aasta jooksul liikunud oma pikkuse võrra itta, selle kiriku torn, mis hävis esimese maailmasõja puhkemisega, liikus näiliselt idast läände.

Selles protsessis erodeerub maa aeglaselt läänerannikutel, samas kui idarannikutel ladestuvad setted. Seetõttu kaitstakse läänerannikuid üha enam inimtegevusega. Saartevahelised kanalid hõlbustavad loodete liikumisi, nii et nendes kohtades takistab hoovuste puhastav toime saarte järk-järgulist üksteisega liitumist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]