Norderney

Norderney
Pindala	26,3 km² (2017)
Elanikke	5992 (31.12.2022)
Koordinaadid	53° 42′ N, 7° 9′ E
	Valla asend Aurichi kreisis

Norderney on saar Põhjameres, üks Ida-Friisi saartest.

Pindala 26 km². Saar on madal.

Saar kuulub Saksamaale. Halduslikult moodustab ta Aurichi kreisis Norderney valla. Vallas on kaks alljaotust, Fischerhafen ja Nordhelmsiedlung.

Saar on 14×2,5 km, kogupindalaga umbes 26,3 km² ja on seega Saksamaa suuruselt kümnes saar. 31. detsembril 2015 elas Norderneyl 5935 inimest. 1946. aastal sai Norderney vallaks ja kuulub Aurichi kreisi. Saare põhjaküljel on 14 km pikk liivarand.

Naabersaar idas on Baltrum, mis asub umbes 800 m eemal Wichter Ee väina taga. Läänes on Juisti saar, umbes 3 km eemal teisel pool Norderneyer Seegatti.

Kogu Norderney idapool kuulub Alam-Saksi padumere rahvusparki. Pääs parki on piiratud, kuna see on jaotatud erineva ligipääsetavusega tsoonideks, et kaitsta looduslikke elupaiku. Rahvuspargi staatus mõjutab saarel ka igasugust liiklust, kuid eriti autoliiklusele kohaldatakse rangeid eeskirju.

Mandrile jõuab kergesti parvlaevaga Norddeichi sadamast Põhja-Saksamaa linna Nordeni lähedalt. Norderneyl on ka lennuväli 1000 m pikkuse lennurajaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Seitsmest Ida-Friisi saarest on Norderney noorim. Saar on oma praegusel kujul olemas olnud alles 16. sajandi keskpaigast, olles idapoolne jäänuk suuremast Buise saarest. Suurem Buise saar jagunes kaheks osaks Grote Mandrenke üleujutusega 1362. aastal, idapoolt kutsuti algul Ostrendeks. Buisest järelejäänu vähenes aja jooksul ja kadus lõpuks Püha Peetruse üleujutusega 1651. aastal Põhjamerre. Ostrende teisest küljest kasvas, ja on 1550. aasta loenduses kirja pandud kui "Norder neys Oog" (põhjapoolne uus saar), omades kirikut ja 18 maja. Selleaegsed asukad töötasid peamiselt kaluritena. 18. sajandi teisel poolel kasvas merekaubanduse tähtsus. Kalapüügi järel muutus saare majandusele tähtsaks turism. 1797. aastal sai Norderneyst esimene Saksa suvituskoht Põhjamere ääres.

Usutavasti loodi esimene püsiasustus 13. ja 14. sajandil. Asula arenes saare lääneosas, kõrgete luidete varjus. Esimene dokument saarest on aastast 1398. 1650. aastal oli saar umbes 8,3 km pikk ja asulas oli umbes 18 maja ja 101 asukat. Tõsine torm ujutas saare üle 1717. aasta jõulude ajal. 1830. aastatel muutus saarlaste kõige tähtsamaks tegevuseks söödavate karpide korjamine.

Hannoveri kroonprints Georg külastas Norderneyd esmakordselt 1836. aastal ja 1851. aastast tõi õukonna igal suvel saarele. Sel ajal sai kuurordikülastamine rikaste ja kuulsate poolt tugevasti jäljendatud. 1858. aastal ehitati 950 m laudisega promenaad. Saare tuuleveski ehitati 1862. aastal. 1899. aastal oli saarel 4018 asukat ja 26 000 suvituskülalist. 1901. aastal rajati ingelhai kalandus. 1925. aastal oli seal 5564 asukat ja 38 140 külalist. Deutsche Luft Hansa alustas samal aastal saarele regulaarlende.

Kultuurilised viited[muuda | muuda lähteteksti]

Saarel on osa Iiri romaanikirjaniku Robert Erskine Childersi 1903. aasta romaanis "The Riddle of the Sands".
Saarel on osa Taani romaanikirjaniku Isak Dineseni 1934. aasta lühilugude kogumikus "Seven Gothic Tales".

Kliima ja puhkeala[muuda | muuda lähteteksti]

Norderneyl on mereline kliima, üldiselt vähemäärmuslike temperatuuridega kui lähedalasuval mandril. Sademed jaotuvad aasta vältel enam-vähem ühtlaselt, kuid sügis tundub olevat veidi vesisem, kus november on sajuseim kuu oma 87,6 mm-ga, samas veebruar on kuivim 40,7 mm-ga. Saarel on ka rohkem päikesepaistet kui mandril, rohkem kui 1600 tundi aastas. Merevee temperatuur kõigub talvel 3 ja 7 °C vahel ning on suvel üle 20 °C. 2014. aasta juulis saavutati uus kõigi aegade rekordtemperatuur 34,1 °C.

Norderney populaarsest Põhjarannast vahetult idas on nudistide rand.