IS-1

Allikas: Vikipeedia

IS-1

IS-1

IS-1 tehnilised andmed
Pikkus 8,56 m
Laius 3,07  m
Kõrgus 2,74  m
Kaal 44  t
Kiirus maastikul ? km/h
maanteel 37–40 km/h
Käiguvaru maanteel ? km/h
maanteel 180 km
Suurtükk 85 mm
59 mürsku
Kuulipildujad 3X7,62 mm
padrunit
Soomus 20–120 mm
Mootor
Mootori võimsus 520 hj
Meeskond 4 inimest

IS-1 (vene keeles ИС-1; Иосиф Сталин-1 ehk Jossif Stalin 1) oli Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidus konstrueeritud ja toodetud rasketank. Tank võeti kasutusele 1943. aasta septembris ja see püsis Nõukogude Liidus teenistuses kuni 1953. aastani.

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

IS-1 tanki eelkäijaks oli Nõukogude Liidu marssali Kliment Vorošilovi järgi nime saanud KV tankiseeria. Erinevad KV tankid moodustasid enamuse Nõukogude Liidu käsutuses olnud rasketankidest Teise maailmasõja alguses. KV tanke kritiseeriti mitmelt põhjusel. Nad kandsid sama 76,2 mm kahurit nagu keskmised tankid T-34, mis tähendas, et nende tulejõud oli samaväärne. Nad olid küll paksema soomusega, kuid see polnud piisav kõigi Saksa tankitõrjerelvade vastu. Samas tegi paksem soomus tanki raskemaks ja see oli vähem mobiilne kui T-34. Ka tanki sisemine ruumipaigutus oli halb ja tanki komandör oli samal ajal ka kahuri laadur. See kõik mõjus negatiivselt tanki juhtimisele ja tule kiirusele. Samuti oli probleeme käiguosa mehaanilise vastupidavusega.[1] Rindelt tuleva negatiivse tagasiside tõttu oleks Stalin 1943. aastal rasketankide tootmise Nõukogude Liidus peaaegu lõpetanud, kuid rindele ilmunud uute Panther ja Tiger I tüüpi saksa tankide ning inseneride mõjutusel jäi see otsus tegemata.[2]

Juba 1942. aastal oli alanud projekt parema soomuse ja relvastusega rasketanki loomiseks KV-13 nime all. Esimene prototüüp valmis mais 1942. Põhiliseks muudatuseks oli metallivalu ulatuslikum kasutamine torni ja suure osa kere valmistamisel. Esimestel katsetustel ilmnesid vead ülekandega ja roomikud kippusid purunema. Vigade parandamiseks võeti üle mitmeid KV-1S veermiku osi, kuid edasist tööd hakkas segama Stalini vastuseis rasketankide ehitamisele. Peakonstruktor Žozef Kotin jätkas siiski omal initsiatiivil tööd ja lasi oma meeskonnal kogu tanki sisemise paigutuse ringi mõelda. Algsest kavandist jäi alles ainult vedrustus ja veermik. Kotini töö tasus ennast ära, kuna 1943. aasta alguses nõudmine uue rasketanki järgi taastus.[3]

Kotin jagas oma meeskonna kahte ossa. Esimene neist arendas edasi KV-1S tanki. Tanki esisoomuse paksust suurendati (82 mm asemel 110 mm) ja torn koos 85 mm D-5T kahuriga võeti IS-1 projektist. Projekt sai nimeks KV-85 ja kuna IS-1 tootmine venis, siis toodeti seda ajutise lahendusena 130[4], 144[5] või 148 tükki.[2]

Teine meeskond arendas edasi KV-13 projekti. Kuna Kliment Vorošilov oli langenud ebasoosingusse, siis nimetati uus tank hoopis Jossif Stalini järgi. Esialgseks tähistuseks oli IS-85 kahuri kaliibri järgi, mis muudeti hiljem IS-1-ks.[3]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

IS-1 prototüüp 1943. aastal

IS-1 konstruktsiooni mõjutas oluliselt vajadus paigutada torni suurem ja võimsam 85 mm kahur senise 76,2 mm asemele. Suurema relva mahutamiseks suurendati kere mõõtmeid ja sellega tõusis ka kaal. Kuna samal ajal täiustati käigusüsteemi, oli IS-1 vaatamata suuremale kaalule parema mobiilsusega kui KV-85[4] ja ületas seda ka soomuse efektiivsuse poolest.[2]

Lisaks suurtükile oli IS-1 relvastuses ka 3 7,62 mm kuulipildujat, millest üks paiknes torni tagaküljel. Meeskond koosnes 4 liikmest.

Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Tanki IS-1 toodeti kõigest 107 masinat.[5]

Mudelid[muuda | muuda lähteteksti]

  • IS-100 – IS-1 eksperimentaalne mudel 100 mm tankitõrjekahuriga BS-3. Soomuse läbistamise poolest oli 100 mm kahur parem kui konkureeriv 122 mm kahur (1000 m pealt 185 mm soomust võrreldes 160 mm-ga). Kuid 122 mm kahureid ja laskemoona oli rohkem saadaval, mistõttu see mudel tootmisse ei läinud.[6]
  • IS-122 – IS-1 eksperimentaalne mudel 122 mm suurtükiga A-19. Jäi soomustläbistavuse poolest BS-3 alla, kuid tanki katsetustel Kublinkas läbistas ühe lasuga nii esi- kui ka tagasoomuse Pantheril, mille peal laskekatsetused toimusid. Seda suurtüki oli rohkem saadaval ja sellest mudelist arenes edasi IS-2.[6]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

IS-1 võeti teenistusse 1943. aasta septembris. Praktika näitas, et vastase mürsud ei pruugi suure vahemaa tagant tabades küll soomust läbistada, kuid lõid soomuse siseküljelt lahti kilde, mis meeskonda vigastasid. Lahing Starokonstantinovi juures 4. märtsil 1944 näitas, et IS-1 suutis edukalt vastu seista vastase Tiger I tankidele, kuid 85 mm kahur oli lootusetult nõrk. Seetõttu lõpetati tankide KV-85 tootmine ja IS-1 relvastati 1944. aastal ümber 122 mm kahuritega A-19.[7]

IS-1 oli relvastuses kuni 1953. aastani.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bean, Fowler 2002, lk 116–119
  2. 2,0 2,1 2,2 Bean, Fowler 2002, lk 137
  3. 3,0 3,1 Bean, Fowler 2002, lk 138
  4. 4,0 4,1 Zaloga, Grandsen 1984, lk 171
  5. 5,0 5,1 Õun 2003, lk 24
  6. 6,0 6,1 Zaloga, Grandsen 1984 lk 171–172
  7. Bean, Fowler 2002, lk 139

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Christopher Chant World Encyclopedia of the Tank. Second edition Inglismaa Sutton Publishing 2002 ISBN 0750931477 Inglise k.
  • Mati Õun II maailmasõja tankid Tallinn Sentinel 2003 ISBN 9985945522
  • Tim Bean, Will Fowler Russian Tanks of World War II – Stalin's armored might Zenith Press 2002 ISBN 0760313024 Inglise k.
  • Steven J. Zaloga, James Grandsen Soviet Tanks and Combat Vehicles of World War Two Weidenfeld & Nicholson military 1984 ISBN 0853686068 Inglise k.
  • Chris Elias Tanks of World War II 1997 ISBN 1851527257 Inglise k.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]