Hõõgvein
Hõõgvein on kuumalt joodav maitsestatud vein, mis võib viinamarjade asemel olla valmistatud ka marjadest või puuviljadest. Sageli on hõõgvein kangestatud, sellele lisatakse vürtse (kaneel, nelk, kardemon, ingver, muskaat jms), pähkleid, marju, kuivatatud puuvilju (rosinad, aprikoosid, ploomid), tsitruselisi (eelkõige sidrunit) jm.
Hõõgveinisarnaseid jooke tuntakse Euroopas vähemalt keskajast saati (nt klarett), ehkki vürtsitatud veini joodi juba antiikajal (hippocras). Üks hõõgveini analooge on Põhjamaades levinud glögi, mis võib olla ka mittealkohoolne ja põhineda mahlal. Saksakeelsetes maades on tuntud Glühwein, mille venemaine mugandus on глинтвейн. Lätis valmistatakse kuuma jooki karstvīns ("kuum vein") ka viinamarja- või mustasõstramahlast ja Riia palsamist.
Eestis juuakse hõõgveini peamiselt talvisel ajal, eriti jõulude ja aastavahetuse aegu. Tüüpiline hõõgveini kangus on 12–14 kraadi. Esimesena hakati Eesti hõõgveini tööstuslikult tootma Karksis[1].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kaire Kenk. Hõõgvein – pimeda ja külma aja jook. Õhtuleht, 13. detsember 2002
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Urmas Kokassaar. Kuum ja vürtsikas hõõgvein. Köök, 2004
- Kaire Kenk. Hõõgvein – pimeda ja külma aja jook. Õhtuleht, 13. detsember 2002
- Martin Hanson. Suur Delfi glögi- ja hõõgveinitest: millega külmal talvel ennast soojendada? ärileht.ee, 11. detsember 2011
- Hõõgvein kokandusfoorumis Nami-Nami
- Hõõgvein kokandusfoorumis Toidutare