Huntahven

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Huntahven
Dicentrarchus labrax01.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Selgroogsed Chordata
Klass Kiiruimsed Actinopterygii
Selts Ahvenalised Perciformes
Sugukond Huntahvenlased Moronidae
Perekond Huntahven Dicentrarchus
Liik Huntahven
Binaarne nimetus
Dicentrarchus labrax
(Linnaeus, 1758)
Huntahvena levila
Huntahvena levila

Huntahven (Dicentrarchus labrax) on ahvenaliste seltsi huntahvenlaste sugukonda kuuluv kalaliik. See kala on eurütermne ehk talub suuri temperatuurikõikumisi, ja eurühaliinne ehk talub suuri merevee soolsuse kõikumisi[2].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Huntahven on selja poolt tumedam kuni sinakam, külgedelt hõbedane ja kõhu poolt valgest kollakani. Noorkaladel (u 10 cm pikkustel[3]) võivad olla kehal tumedad laigud, aga täiskasvanuna neid ei ole. Lõpusekaaned on ogalise kujuga ja sabauim on väljalõikega.[4][5]

Leviala[muuda | muuda lähteteksti]

Huntahvena leviala on Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Atlandi poolelt on Lõuna-Norrast lõuna poole, kaasa arvatud Ühendkuningriigis, kuni Senegalini välja Aafrikas. Lõuna-Euroopas on levinud terves Vahemeres ja Mustas meres. Talveperioodil ollakse soolasemas vees ja suveperioodil minnakse, nii noored kui ka vanemad, riimveelistesse rannikulaguunidesse ja jõesuudmetesse[4].

Kala eelistab madalat rannikuvett, aga ta võib minna ka 100 meetri sügavusele.[6]

Seda kala on Eesti vetes kohatud kahel korral. 2010. aastal saadi kätte kaks huntahvenat mõrdadega. Esimene oli Hiiumaalt saadud emane, kelle täispikkus oli 29,8 cm ja mass 404,5 g. Teine kala saadi Saaremaalt, see oli isane, kelle täispikkus oli 37,9 cm ja mass 624 g. Huntahven Eesti vetes püsielanikuks ei jää, kuna tal on vaja soolasemat vett kui on Läänemeri.[3]

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Huntahven toitub väikestest kaladest (nt kilu, räim, makrell)[5], koorikloomadest ja peajalgsetest.[4]

Kasv ja vanus[muuda | muuda lähteteksti]

Huntahven võib kasvada kuni meetripikkuseks ja kuni 12-kiloseks. Elada võib ta kuni 30 aastani.[5]

Nooremana hoiavad huntahvenad kokku, vanemaks saades elavad eraldi.[6]

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Atlandi poolel saavad isased suguküpseks 4–7-aastaselt ja emased 5–8-aastaselt Vahemeres saavad mõlemad sugupooled suguküpseks 2–4-aastaselt[6]. Kudemisperiood on ainult üks kord aastas, Vahemere piirkonnas on see detsembrist märtsini ja Atlandi piirkonnas detsembrist juunini[2].

Huntahven koeb 1,1–1,5-millimeetriseid marjateri. Embrüo areneb umbes kolme päevaga, kui temperatuur on 13–14 °C. Vastsed arenevad umbes 40 päevaga, kui temperatuur on 19 °C.[6]

Huntahvenad koevad ainult merevees, mille soolsus on vähemalt 30‰.[6]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Huntahvenat on juba antiikajast saati kasvatatud, püüdes neid rännete ajal laguunidesse kinni. Seal nad toitusid laguunis olevast toidust ja neile anti ka lisatoitu.[5]

1960. aastatel Prantsusmaa ja Itaalia konkureerisid, et välja mõelda ning töötada massi tootmistehnika huntahvena maimudele. 1970. aastatel hakkasid kõik Vahemere riigid leiutatud tehnikat kasutama. Huntahven oli ka esimene mereline mittelõheliste seltsi kuuluv liik, mida hakati Euroopas kaubanduslikult kasvatama ning mis on oluline tänapäevani. Suurimad kalaliigi tootjad on Egiptus, Horvaatia, Hispaania, Itaalia, Türgi ja Kreeka.[2]

Kala müüakse turul kas värskelt või suitsutatult.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Freyhof, J. & Kottelat, M. (2008). Dicentrarchus labrax. IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2008.
  2. 2,0 2,1 2,2 Bagni, M. (2009). "Dicentrarchus labrax (Linnaeus, 1758) [Moronidae]". Dicentrarchus labrax (Linnaeus, 1758) [Moronidae]. Vaadatud 15.12.2021.
  3. 3,0 3,1 Miller, P. J. & M. J. Loates (2006). Euroopa kalad. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS.
  4. 4,0 4,1 4,2 Verliin, A. (2010). "Huntahven, uus kalaliik Eesti faunas". Eesti Loodus. Vaadatud 16.12.2021.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 "Huntahven". Kalapeedia. Vaadatud 16.12.2021.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 Froese, R. & S. M. Luna. "Dicentrarchus labrax (Linnaeus, 1758) European seabass". Fishbase. Vaadatud 16.12.2021.