Hominoidea

Allikas: Vikipeedia
Hominoidea
Laar (Hylobates lar)
Laar (Hylobates lar)
Taksonoomia
Riik: Loomad
Hõimkond: Keelikloomad
Klass: Imetajad
Selts: Esikloomalised
Alamselts: Haplorrhini
Ülemsugukond: Hominoidea
Gray, 1825
Sugukonnad

Hominoidea (ka inimahvlased, inimahvid, inimlaadsed, hominoidid, inimahvilised) on esikloomaliste ülemsugukond, millesse kuulub ka inimene.

Inimahvid jagunevad kahte sugukonda:

Kitsaninaline ahv (Catarrhini) magot ehk berberiahv (Macaca sylvanus) kuulub pärdiklaste sugukonda. Erinevus seisneb selles, et pärdikutel on saba aga inimahvidel see puudub. Inimahve ja pärdikuid saab paremini eristada küünarliigese abil, sest see on iseloomulik kõigile tänapäeva inimahvidele. Üheks tunnuseks on ka ussjätke olemasolu.

Inimahv on enamasti omnivoor, välja arvatud gorilla, kes on taimtoiduline loom. Šimpans armastab jahti pidada ja tõuke süüa, aga kõhu saab ta täis taimsest toidust.

Paljud inimahvi liigid on ohustatud või harva esinevad. Selle põhjuseks on troopiliste vihmametsade kadumine.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülemsugukond Inimahvid

Süstemaatika muutus eri aegadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni 1960 a.-ni jaotati inimahvid kahte sugukonda: inimesed ja nende väljasurnud eellased (inimlased) ja teised ahvid (Pongidae). Hominoid taxonomy 1.svg
Molekulaarbioloogia arenedes kasutas Goodman 1964 a. immunoloogilises laboris seerumi valku. Ta jagas inimahvid kolme sugukonda: suured ahvilised (inimlased ja Pongidae) ja gibonlased. Trihhotoomia ei too siin välja seda, kes on viimane ühine esivanem (MRCA). Hominoid taxonomy 2.svg
Aja jooksul jagati ülemsugukond Hominoidae kaheks: inimlased ja gibonlased. Inimlased jagati hominiinideks ja inimahvlasteks (Ponginae, mis uue süsteemi järgi on orangutanid). Ponginae jagati jälle kolme perekonda. Hominoid taxonomy 3.svg
Uurimine näitas, et võrdlus inimese ja kõigi teiste inimlastega (šimpans, gorilla, orangutan) pärinevad Aafrika ahvist (šimpans ja gorilla) ja on inimesega rohkem seotud kui orangutan. Aafrika ahvist lähtudes jagati inimlased kolme perekonda, mille pakkus esimesena välja Goodman 1974. aastal. [1] Hominoid taxonomy 4.svg
Nüüd hakati lahendama hominiinide trihhotoomiat. Alamsugukond Homininae jagati triibuseks Gorillini (Aafrika ahv) ja Hominini (inimene). Hominoid taxonomy 5.svg
DNA võrdlemisel saadi veenvaid tõendeid, et alamsugukonnas Homininae peavad gorillad olema eraldi ja šimpans peaks olema triibuses Hominini koos inimesega. Selle liigituse pakkus Goodman (kuigi üks aste madalamal) 1990. aastal. [2] Hominoid taxonomy 6.svg
DNA võrdlemisel lõhenes hiljem perekond Hylobates neljaks perekonnaks: Hylobates, Hoolock, Nomascus ja Symphalangus. Hominoid taxonomy 7.svg

Inimese positsioon süstemaatikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutades 60 000 bp tuuma DNA-d leidsid teadlased, et esikloomalised tekkisid umbes 80 miljonit aastat tagasi (MAT), Haplorrhini'd 63 MAT.

Selts: Primates Esikloomalised

Inimlased Hominidae
 ├─ Orangutanid (Pongo)
 └─ "Aafrika inimahv" Pierolapithecus catalaunicus (Homininae)
      ├─ Gorillad (Gorilla)
      └─ Proconsul africanus
         ├─ Šimpansid (Pan)
         └─ Inimesed (Homo)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. M. Goodman (1974). "Biochemical Evidence on Hominid Phylogeny". Annual Review of Anthropology 3: 203–228.
  2. M. Goodman, D. A. Tagle, D. H. Fitch, W. Bailey, J. Czelusniak, B. F. Koop, P. Benson, J. L. Slightom (1990). Primate evolution at the DNA level and a classification of hominoids. Journal of Molecular Evolution, 30: 260–266.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimese evolutsioon
Hominoidea
Inimlased (Hominidae) Gibonlased (Hylobatidae)



Homininae Ponginae
Hominini Gorillini

Pongo

Inimene Šimpans Gorilla Hoolock Hylobates Nomascus Siamang