Pärdiklased
| Pärdiklased Fossiilide leiud: Alates Oligotseenist | |
|---|---|
 Mandrill Mandrillus sphinx | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Infraklass |
Pärisimetajad Eutheria |
| Ülemselts |
Euarchontoglires |
| Selts |
Esikloomalised Primates |
| Alamselts |
Ahvilised Haplorrhini |
| Infraselts |
Ahvilaadsed Simiiformes |
| (järguta) |
Catarrhini |
| Ülemsugukond |
Kitsaninalised ahvid Cercopithecoidea Gray, 1821 |
| Sugukond |
Pärdiklased Cercopithecidae Gray, 1821 |
| Tüüpperekond | |
|
Pärdik Circopithecus | |
| Alamsugukonnad | |
|
Pärispärdiklased (Cercopithecinae) | |
Pärdiklased on kõige liigirikkam sugukond esikloomaliste seltsis. Leida võib neid ahvilisi Aafrika subtroopilistes ja troopilistes vööndites, kohati ka Araabia poolsaarel, Indias, Kagu- ning Ida-Aasias. Berberi makaak on levinud ka Euroopa maailmajaos, Gibraltari saarel (suure tõenäosusega inimese poolt reintrodutseeritud). Fossiilide leiud on kinnitanud, et pärdiklasi on Euroopas leidunud varemgi. Enamik pärdiklastest on puu-eluviisilised, ent leidub ka maapinnal elutsevaid liike. Elupaikadeks on neile kõiksugused eriilmelised bioomid savann, põõsastik, mangroovimets, poolkõrb ning kõrgmäestik. Paljud Vana Maailma ahvid on kohastunud eluks koos inimesega, näiteks elavad linnades mitmed Aasia makaagid ning India languurid.
Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]
Pärdiklaste sugukond on jaotatud kahte alamsugukonda, mis omakorda mõlemad kahte triibusesse.
- Alamsugukond Cercopithecinae (pärispärdiklased)
- Triibus Papionini
- Triibus Cercopithecini
- Pata, rohepärdik jt
- Alamsugukond Colobinae (koolobuslased)
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pärdik |