Orangutan

Orangutan
	; Borneo orangutan
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Esikloomalised Primates;
Sugukond	Inimlased Hominidae;
Alamsugukond	Ponginae;
Perekond	Orangutan Pongo; Lacépède 1799

Orangutan ^[1] (Pongo) on perekond Aasia troopilistes vihmametsades elavaid suuri inimahve. Neid on tänapäeval alles kaks ohustatud liiki – Borneo saarel elavad Borneo orangutanid (Pongo pygmaeus) ja Sumatra saarel eriti ohustatud Sumatra orangutanid (Pongo abelii). Nad on ühed intelligentseimad inimahvid ja oskavad kasutada tööriistu. Sõna orangutan pärineb malai keelest ja tähendab “metsainimest”.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Orangutani pikkus seistes on keskmiselt 1,2–1,5 m, kehakaal 33–82 kg, isased võivad kaaluda ka kuni 110 kg. Orangutanil on suur pea, jäme kael ja suur kogukas keha, väga pikad ja tugevad esijäsemed, lühikesed ja kõverad tagajäsemed ning inimahvidele omaselt puudub neil saba. Enamasti on orangutanide karvkate pikakarvaline ja punakas-pruuni värvi. Orangutani esijäse sarnaneb inimkäega – sel on neli pikka sõrme ja vastanduv lühike pöial. Orangutani tagajäse on sarnaselt esijäsemega nelja pika varba ja neile vastanduva lühikese esimese varbaga. Seega suudavad nad asju haarata nii esi- kui ka tagajäsemetega, kuid maapinnal liiguvad kohmakalt. Täiskasvanud isastel on iseloomulikud suured nägu ümbritsevad põsekotid. Orangutanid elavad looduses kuni 35-aastaseks, vangistuses aga kuni 60-aastaseks.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Puude otsast saavad orangutanid 65–90% oma toidust. Nad söövad puuvilju, noori puulehti, võrseid, puukoort, putukaid, mett ja linnumune.

Sotsiaalsus[muuda | muuda lähteteksti]

Põsekottidega isane orangutan

Orangutanid elavad üksildasemalt kui teised inimahvid. Tugevad, aastaid kestvad sidemed on vaid emaste ja nendega koos elavate mittesuguküpsete järglaste vahel, mistõttu on ka nende lapsepõlv inimahvide seas pikim. Täiskasvanud isased ja iseseisvunud noorloomad elavad rohkem üksi.

Orangutanid ehitavad ööbimiseks ja ka päeval puhkamiseks puu otsa okstest ja lehtedest pesi.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Emased saavad suguküpseks vabas looduses tavaliselt 15–16-aastaselt^[2], tiinus kestab umbes 8,5 kuud. Orangutanide poegimisintervall on pikim inimahvide seas (umbes 8 aastat).

Emasloomal sünnib korraga ainult üks poeg, kes jääb kuni viieks aastaks ema lähedusse. Seejärel elavad noored kuni suguküpsuseni väikestes rühmades.

Elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõlemad orangutani liigid elavad sügaval ürgmetsas. Mõlemad liigid elavad nii mägedes kui ka madalal soistel aladel^[3]. Orangutanid on meie planeedi kõige suuremad puudel elavad loomad.^[4] Orangutanid veedavad peaaegu kogu oma elu puude otsas, olles ka kõige puukesksema eluviisiga inimahvid. Orangutanid tulevad puudelt maapinnale harva, rännates edasi peamiselt puult puule ronides. Kõige suurem orangutani vaenlane on inimene, kelle põllumajandusliku tegevuse ja metsaraie tagajärjel on hävinud hulgaliselt sobilikke elupaiku. Orangutane on ka kütitud. Orangutanide looduslikeks vaenlasteks on tiigrid, leopardid ja krokodillid. Kuna Borneo orangutane ei ohusta tiigrid, siis on täheldatud, et nemad viibivad maapinnal sagedamini kui nende Sumatra sugulased.