Mine sisu juurde

Hobuoblikas

Allikas: Vikipeedia
Hobuoblikas
Hobuoblikas Mordvas
Hobuoblikas Mordvas
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond Tatralised Polygonaceae
Perekond Oblikas Rumex
Liik Hobuoblikas
Binaarne nimetus
Rumex confertus
Willd.

Hobuoblikas (Rumex confertus) on tatraliste (Polygonaceae) sugukonna, oblika (Rumex) perekonda kuuluv mitmeaastane taim.


Botaaniline kirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 120 cm pikkusega taim, lehed vahelduvad, alumised lehed suured, südajad. Lehe alumise pinna leherootsud on kaetud karedate karvakestega. Õisik pikk, kitsas, õied kollakasrohelised, väikesed ja rohekad. Juur lühike, väheharunenud aga jäme. Hobuoblikas õitseb mais-juunis, viljad valmistuvad aga juunis-juulis. Vili on pruunikas värvuga pähklike.[1]

Ökoloogia ja levila

[muuda | muuda lähteteksti]

Leidub Euraasias, peamiselt parasniiskes ja niiskes mullas.[2] Kasvab niitudel, parkides, teeäärtel, raudteedel. Kohati hoogsalt laieneva levikuga.[3]

Keemiline koostis

[muuda | muuda lähteteksti]

Juurtes ja juurestikutes on leitavad järgmised keemilised ained: K-vitamiin, alkaloidid, eetriline õli, saponiin, fenool, katehhiin, parkained, glükoos, fruktoos, sahharoos, fenoolkarboksüülhape ja teised orgaanilised happed. Viljades on orgaanilisi happeid, C- ja K- vitamiini, karotiini, antratseene, katehhiine, eeterlikku õli, flavonoide, antrakinoone ja aromaatseid ühendeid.[4][5]

Kasutus meditsiinis

[muuda | muuda lähteteksti]

Ravimina saab meditsiinis kasutada juurikat koos juurtega ja vilju. Juurikate ja juurte kogumine toimub augustis-septembris. Juurikaid pestakse külma veega puhtaks ja lõigatakse tükkideks, kui juurikas on liiga suur. Seejärel närvutatakse õhu käes ja kuivatatakse päikese käes või kuivatise abil, kuni see muutub hapraks. Vilju korjatakse käsitsi ning kuivatatakse õhu käes. Säilivusaeg on 3 aastat.[4]

Suure parkainete sisalduse tõttu kasutatakse juuri kõhulahtisuse, ka nakkusliku, raviks. Väikestes kogustes (0,25 g) on kootav ja kõhulahtisust raviv toime, aga suured kogused (0,5 g) toimivad lahtistina, mistõttu neid tarvitatakse jäme- ja peensoolepõletikust tingitud hemorröa, kõhukinnisuse ja pärakulõhede korral.[4]

Juuretõmmist võetakse kui nõrgatoimelist sapieritit koletsüstiidi ja hepakoletsüstiidi puhul. Tõmmis hävitab düsenteeriapisikuid, omab nugilistevastast ja verejooksu peatavat toimet.[4]

Hobuoblikas on efektiivne nahahaiguste ja põletushaavade ravimisel. Hobuoblika juuretõmmist tarvitatakse välispidiselt ekseemi raviks. Furunkulite, haavandite ja mädaste haavade raviks kasutatakse värskeid lehti.[4][1]


  1. 1,0 1,1 Värva, Mall (2010). Meie ravimtaimed. Elmatar.
  2. Лозина-Лозинская, А. С. (1936). Флора СССР. Издательство Академии Наук СССР.
  3. "Rumex confertus Willd. - hobuoblikas". 07.05.2023.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Britton, Jade (2013). Ravimine taimedega. Varrak.
  5. Raal, Ain (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus AS.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

https://elurikkus.ee/en

https://herba.folklore.ee