Hesühhasm

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Hesühhasm on spirituaalsuse vorm, mille töötasid välja Bütsantsi õigeusu mungad lähtudes hilisantiigi munkluse käitumisreeglitest.

Vanakreeka sõna ἡσυχασμός (hēsychasmós) on tuletatud sõnast ἡσυχία (hēsychía) 'rahu, vaikus'. Selle sõnaga seostuvad ettekujutused meelerahust, mida hesühhastid suurte süstemaatiliste jõupingutustega saavutada püüavad.

Seesmist rahu taotletakse erilise palvepraktikaga. Hesühhastid palvetavad pikka aega Jeesuspalvet. Paremaks keskendumiseks kasutavad nad hingamistehnikat. Püütakse jõuda täieliku meelerahuni, mis hesühhastide õpetuse järgi võimaldab kogeda erilist Jumala armu: tajuda nägemuses mitteloodud valgust Tabori mäel. Alates hiliskeskajast on üks hesühhastide õpetuse põhiväiteid see, et selles valguses on kohal ja nähtav Jumal ise.

Keskaegse hesühhasmi keskus oli Áthos. Oma õitseajal hiliskeskajal oli hesühhasm levinud ka Balkani poolsaare põhjaosas ja Venes.