Arhelaos

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Herodes Archelaos)
 See artikkel räägib Juudamaa etnarhist Herodes Archelaosest. Archelaose ('rahva valitseja') nime kandsid veel Archelaos (filosoof) Ateenast või Mileetosest, varajane filosoof, ja Archelaos Perdikas, esimene Makedoonia kuningas.

Arhelaos ehk Archelaos ehk Herodes Archelaos (23 eKr18) oli Juudamaa etnarh. Ta oli Herodes Suure (Juudamaa ja Samaaria valitseja aastatel 37 eKr – 4 eKr) ja Malthake poeg ning Herodes Antipase vend. Oma isa testamendi kohaselt sai ta Juudamaa kuningaks, kuigi algses versioonis oli selleks määratud tema väikevend Herodes Antipas.

Varjane elu[muuda | muuda lähteteksti]

Arhelaos kasvas koos oma vennaga üles Roomas. Väidetavalt ei pärinud ta enda suguvõsas levinud häid iseloomujooni ning juhi- ja diplomaadioskusi. Tema kuningaks saamise vastu kõneles jõudsalt Herodes Suure isa Antipatros, süüdistades Arhelaost häbivääristamast kuningat pärast seda, kui olevat kuulnud tema käest väidet, et kuna Herodes lasi hukata oma kaks poolvenda: Aristobuluse ja Alexanderi, siis järgmiseks ohvriks langeb kindlasti tema enda poeg, Antipas.

Arhelaos aga hoiatas teisi Antipatrose kui reeturi eest ning vahetult enne Herodes Suure surma osutus see tõeks. Antipatros hukati ja Arhelaosele tänutäheks kirjutas kuningas oma testamendi taas algsele kujule ümber, pärandades talle Juudamaa ühes kuningatiitliga.

Arhelaose teekond valitsejaks[muuda | muuda lähteteksti]

Kaart alast, mis loovutati Arhelaosele valitsemiseks pärast tema isa, Herodes Suure, surma.

Pärast kuningas Herodese surma kuulutas sõjavägi ta uueks kuningaks, kuid Arhelaos keeldus seda tiitlit vastu võtmast, kuni ta oli Roomas oma pretensioonid esitanud Rooma keiser Augustusele. Enne seda surus ta väga jõuliselt maha kohalike variseride mässu, tappes neist peaaegu kolm tuhat inimest. Pärast seda hakkasid teda kui erilist jõhkardit ja julmurit kartma nii juudid kui ka ta enda vend Antipas.

Nii algas vendadevaheline võitlus kuningaseisuse eest. Antipasel leidus rohkesti kuninglikust soost toetajaid (peamiselt vaid sellepärast, et viha Arhelaose vastu oli tolleks hetkeks juba niivõrd suur). Imperaator kuulas ära kõik selgitused mitmetest allikatest ning kinnitas Herodese testamendi üldnõuded – Arhelaosest sai ametlikult Juudamaa valitseja, kuid ainsa erandina pidi ta rahulduma kuniningatiitli asemel rahvusvürsti ehk etnarhi omaga.

Arhelaos valitsejana[muuda | muuda lähteteksti]

Arhelaos oli oma isaga sarnaselt väga energiline ehitaja: parandades Jeruusalemma templil tekkinud kahjustusi, taastades palee Jeerikas, mis oli variseride ülestõusus kannatada saanud ning konstrueerides veevärgi linnast põhja pool asuvate palmisalude niisutamiseks. Sinna rajas ta ka asula, mille nimetas enda nime järgi Arhelaiseks.

Samas aga solvas ta tugevalt juutide kultuuri ning tõekspidamisi, abielludes Glaphyraga, kes oli tema venna Alexandrose lesk samal ajal kui Arhelaose naine ja Glaphyra teine mees Mauretaania kuningas Juba II veel elasid. See Moosese käsuõpetuse rikkumine ja tema üldine jätkuv julmus viisid juudid viimse piirini. Nad saatsid välja omapoolse delegatsiooni keiser Augustuse jutule ning esitasid talle kaebused seoses uue ebakompetentse valitsejaga.

Imperaator võttis nende palvet kuulda ning aastal 6 pKr kutsus ta Arhelaose tagasi Rooma. Pärast lühikest ülekuulamist, otsustas keiser konfiskeerida kõik tema vara ning Arhelaos pagendati Vienne’i, kus ta elas väidetavalt oma elupäevade lõpuni.

Pilt Matteuse evangeeliumist.

Mainimine Piiblis[muuda | muuda lähteteksti]

Arhelaost mainitakse Matteuse evangeeliumis 2:22:

Kuulnud aga, et Arhelaos on kuningaks Juudamaal oma isa Heroodese järel, kartis Joosep sinna minna. Teda hoiatati unenäos, et tal tuleb varjuda Galileas.

Arvatakse, et järgmine tähendamissõna kümnest naelast Luuka evangeeliumis 19:11–27 räägib Arhelaose Roomas-käigust:

Aga neile, kes teda kuulasid, rääkis Jeesus veel ühe tähendamissõna, sest ta oli Jeruusalemma lähedal ja nemad arvasid, et Jumala riik otsekohe ilmsiks saab. Ta ütles siis: "Üks kõrgest soost inimene reisis kaugele maale, et omandada kuningriik ja siis pöörduda tagasi. Ning ta kutsus kümme oma sulastest ja andis neile kümme naela raha ja ütles neile: "Kaubelge, kuni ma tagasi tulen!" Aga tema alamad vihkasid teda ja läkitasid saadikud järele talle ütlema: "Meie ei taha, et tema meie üle kuningana valitseks!" Ja see sündis, kui ta tagasi tuli, olles saanud selle riigi, et ta käskis enese juurde kutsuda need sulased, kellele ta oli raha andnud, et teada saada, kui palju kasu keegi kaubeldes oli saanud. Siis tuli esimene ja ütles: "Isand, sinu nael on kümme naela kasu toonud." Ja tema ütles sellele: "Tubli, sa hea sulane! Et sa oled olnud ustav kõige pisemas, seepärast olgu sul meelevald kümne linna üle." Ja teine tuli ja ütles: "Isand, sinu nael on viis naela kasu toonud." Tema ütles sellelegi: "Ja sina ole viie linna üle!" Ja veel teine tuli ja ütles: "Isand, vaata, siin on sinu nael, mida ma olen alles hoidnud higirätikus, sest ma kartsin sind: sa oled vali mees, sa võtad, mida sa ei ole paigale pannud, ja lõikad, mida sa ei ole külvanud." Tema ütles talle: "Sinu enda suu läbi mõistan ma su süüdi, sa halb sulane! Eks sa teadnud, et ma olen vali mees: võtan, mida ma ei ole paigale pannud, ja lõikan, mida ma ei ole külvanud? Mispärast sa siis ei ole andnud mu raha panka? Küll ma siis oleksin selle tagasi tulles kasuga kätte nõudnud!" Ja ta ütles juuresseisjaile: Võtke nael tema käest ära ja andke sellele, kellel on kümme naela!" Ja nemad ütlesid talle: "Isand, tal on kümme naela!" "Ma ütlen teile, igaühele, kellel on, antakse, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära ka see, mis tal on. Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud, et ma nende üle kuningas oleksin, tooge siia ja lööge nad maha minu ees!""

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • F. F. Bruce. Uue Testamendi ajalugu, heroodeste suguvõsa, lk 37-50
  • David Noel Freedman, editor-in-chief. The Anchor Bible dictionary. Volume 1, A-C