Heidi Alasepp

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Heidi Alasepp

Heidi Alasepp (sündinud 25. jaanuaril 1972) on eesti arst, tervishoiujuht ja riigiametnik.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1997. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal, läbis internatuuri Tartu Ülikooli Kliinikumis ja sai 1998. aastal üldarsti kutse. 2001. aastal lõpetas ta tervishoiukorralduse residentuuri ning sai administratiivarsti kutse. Veidi hiljem, aastatel 2010–2012, täiendas ta ennast Tartu Ülikooli spordimeditsiini residentuuris.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aastast töötas ta Tervishoiuameti erakorralise meditsiini osakonna juhatajana, 2004. aastast Tervishoiuameti peadirektori ülesannetes. Aastatel 2005–2006 töötas Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kriisireguleerimise nõunikuna, 2006–2008 Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhatajana, 2008–2011 Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) taastusravikeskuse juhatajana. 2012. aastal oli ta üks ITK taastusravikliiniku asutajaid ning juhtis kliinikut kuni 2021. aasta juulini, mil ta valiti Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleriks[1].

Alates 2017. aastast on ta Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelise ärikorralduse MBA õppeprogrammi nõukogu liige ja 2018. aastast Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) kõrghariduse hindamisnõukogu liige. Aastatel 2006–2018 oli ta SA Pärnu Haigla nõukogu liige, alates 2018. aastast on SA Pärnu Haigla auditikomitee esimees[2]. 2021. aastast on ta ka PERH-i nõukogu liige[3].

Taastusravi korraldamine ja innovatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2008. aastast tegeles ITK-s taastusraviteenuse ümberkorraldamisega, alustas intensiivse taastusraviteenuse juurutamist statsionaarses taastusravis. Alustas taastusravi eriala subspetsialiseerumist (nt onkoloogiline, neuroloogiline, kardioloogiline, tugi-liikumistaastusravi). Lõi ITK taastusravikeskusest praktikabaasi, mille tulemusena sai ITK taastusravikliinikust õpetav kliinik nii Eesti kui ka välisüliõpilastele. 2018. aastal alustas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga tegevusteraapia eriala ühist arendamist. Samal aastal alustas innovatsioonialast koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga 3D-printimise, robotroonika ja virtuaalreaalsuse valdkondades[4][5][6]. 2019. aastal alustas rahvusvahelist koostööd Itaalia Riikliku Teadusnõukogu Intelligentsete Tööstussüsteemide ja -tehnoloogiate Instituudiga (STIIMA-CNR) mille tulemusena võeti ITK taastusravikliinikus kasutusele kognitsioonilangusega patsientide ravis virtuaalne supermarket[7]. On esinenud rahvusvahelistel konverentsidel, teinud ekspertiise haiglates tervishoiuteenuste korraldamiseks ning aidanud luua mitmesse haiglasse taastusraviosakonna.

Militaartaastusravi[muuda | muuda lähteteksti]

Alasepp aitas 2008. aastal ette valmistada Eesti Kaitseväe Peastaabiga koostööleppe vigastatud kaitseväelaste ravi (sh taastusravi) korraldamiseks[8]. 2009. aastal alustati tema algatusel koostööd Ameerika Ühendriikide (Walter Reed Army Medical Center) ja Suurbritannia militaartaastusraviasutustega (Headly Court) ning hakati korraldama iga-aastasi ühiskoolitusi[9]. 2014. aastal avati ITK taastusravikliinikus amputatsioonijärgne taastusravi keskus koostöös USA saatkonna, EUCOM-i (US European Command), Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga ning hakati osutama tänapäevast kõrgtehnoloogilist taastusraviteenust[10][11][12][13]. ITK-st sai ainus haigla Eestis, kus toodetakse proteese; haigla proteesimeistrid said väljaõppe USA-s[14]. 2019. aastal korraldas koostöös USA-ga militaartaastusravi esimese konverentsi ITK-s[15].

Ukraina[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2014–2019 osales ta koostöös NATO/NSPA-ga Ukrainas (UKR) taastusravi eriala arendamisel ja tegevusteraapia eriala õppekava loomisel, toimusid UKR arstide praktikad Eestis. Seoses 24.02.2022 alanud Vene invasiooniga Ukrainasse aitas Eestis korraldada Ukraina sõjavigastatutele abi andmist, 2023. aasta jaanuaris saabusid Eestisse taastusravile kaks esimest Ukrainas haavata saanud meest[16][17][18].

Kriisireguleerimine, sõja- ja katastroofimeditsiin[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2002. aastast on ta olnud seotud kriisi- ja katastroofimeditsiiniga. Tallinnas toimunud Eurovisioon 2002 lauluvõistlusel vastutas meditsiinilise turbe tagamise eest. 2006. aastal oli rahvusvahelise gripipandeemia õppuse Pandora[19] korraldaja ja gripipandeemiaks valmisoleku plaani looja. Seoses Eesti välismissioonidega tegeles kriisireguleerimise valdkonna õigusruumi korrastamisega ning katastroofimeditsiini kursuste taasloomisega ülikoolides, 2007. aastal käis Afganistanis[20]. Seoses koroonapandeemiaga oli 2020. aasta detsembrist Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi asetäitja. 2021. aasta septembrist vastutab terviseala asekantslerina koroonapandeemiaga seotud kriisi juhtimise eest tervisevaldkonnas, juhtis riikliku COVID-19 valmisolekukava koostamist[21]. 2022. aasta augustist on ta Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna kriisireguleerimise töörühma juht[22]. 2022. aasta aprillis algatas riigi kriisi- ja sõjaaja tervishoiukorralduse seminarid, augustis kriisi- ja sõjaaja tervishoiukorralduse kontseptsiooni ja tegevuskava uuendamise.[23][24] Pärast tülisid kolleegidega lahkus ta terviseala asekantsleri ametist ja sai 34 000 eurot lahkumishüvitist.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tal on täiskasvanud tütar.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantslerina alustab tööd Alasepp". Eesti. 1. september 2021. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  2. ↑ "Uus terviseala asekantsler on lõpetanud tervishoiukorralduse residentuuri. Millega täpsemalt tegu?". Tervisegeenius. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  3. ↑ "Juhtimine". Regionaalhaigla | Investeerime inimeste tervisesse (inglise). 4. juuli 2013. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  4. ↑ "ITK ja TTÜ sõlmisid teadus-, arendus- ja loometegevust hõlmava koostööleppe". Eesti elu | GoodNews (Ameerika inglise). 18. juuni 2018. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  5. ↑ ERR, Vahur Lauri | (11. oktoober 2018). "Eestis on militaar- ja tsiviilmeditsiin rohkem seotud kui suurtes riikides". ERR. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  6. ↑ "AK ⟩ Virtuaalreaalsus õpetab ja kontrollib: trauma järel ei pruugi inimene teha, mida ta arvab, et teeb". Inimene. 8. mai 2021. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  7. ↑ "Heidi Alasepp: Kui otsid oma organisatsiooni innovaatilist töökultuuri, on see õppekava sulle | TalTech". Tallinna Tehnikaülikooli koduleht. 4. detsember 2020. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  8. ↑ "Riigikaitse by Postimees – Issuu". issuu.com (inglise). Vaadatud 8. aprillil 2023.
  9. ↑ "Vigastatud sõdur igatseb missioonile tagasi". Maailm. 18. august 2009. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  10. ↑ "FOTOD: Tallinnas avati sõjaveteranidele ja tsiviilelanikele mõeldud uus taastusravi keskus". Delfi. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  11. ↑ "Oktoober 2015 – Lisa 4. Ida-Tallinna Keskhaigla 230 – Eesti Arst – Eesti Arstide Liidu ajakiri". eestiarst.ee. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  12. ↑ "AK ⟩ Maja, kus ongi käed-jalad tööd täis". Inimene. 8. mai 2021. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  13. ↑ "Uus taastusravikeskus aitab välismissioonidel käinud inimesi tavaellu!" (inglise). Vaadatud 8. aprillil 2023.
  14. ↑ "Proteesimeister: meil on parem kui Ameerikas". Tervis. 9. august 2014. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  15. ↑ "Afganistani tragöödiast sündis hüpe Eesti meditsiinis". Eesti. 16. august 2019. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  16. ↑ ERR, Joakim Klementi | (22. detsember 2022). "Ukrainas rindel käe või jala kaotanud tulevad Eestisse ravile". ERR. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  17. ↑ ERR, Piia Osula | (22. veebruar 2023). "Eesti arstid ja proteesimeister aitasid kaks Ukrainas haavata saanut jalule". ERR. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  18. ↑ "Dr Heidi Alasepp: Aasta alguses käivitus koostöö sõjavigastatutele abi andmiseks | Sotsiaalministeerium". www.sm.ee. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  19. ↑ "Ministeeriumid korraldavad Tallinna vanglas taudiõppuse". Eesti. 6. aprill 2006. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  20. ↑ "Heidi Alasepp: uued luuad pühivadki paremini". Eesti. 2. september 2021. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  21. ↑ "Üksteist toetades liigume edasi – Eesti Arst – Eesti Arstide Liidu ajakiri". eestiarst.ee. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  22. ↑ "Uuele koroonasügisele vastu koos COVID-19 valmisolekukavaga | Sotsiaalministeerium". sm.ee. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  23. ↑ "Peame ühiselt tõstma valmisolekut tsiviil- ja riigikaitsekriisides toimetulekuks | Sotsiaalministeerium". www.sm.ee. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  24. ↑ "Kriisivalmiduse tõstmiseks jätkub koostöö Ameerika Ühendriikidega | Sotsiaalministeerium". sm.ee. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  25. ↑ "Riiklike autasude andmine–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  26. ↑ "Heidi Gil: kõik on hästi, sest oleme olemas". Eesti. 24. veebruar 2010. Vaadatud 8. aprillil 2023.
  27. ↑ "ITK aasta arsti iseloomustab külm närv, kannatlikkus ja emalik hool". Tervis. 13. detsember 2018. Vaadatud 8. aprillil 2023.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Heidi_Alasepp&oldid=6602786"