Hatšeni Vürstiriik
- "Hatšen" suunab siia. Mägi-Karabahhi küla kohta vaata artiklit Hatšen (Mägi-Karabahh).
- Vaata ka artiklit Karabahhi Melikiriigid.
|
Hatšeni Vürstiriik Խաչենի իշխանություն 1261–1603 | |||||
 Lipp
| |||||
 | |||||
| Valitsusvorm | Monarhia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn |
Vank Haterk Zar | ||||
| Religioon | Armeenia ristiusk | ||||
| Peamised keeled | Karabahhi | ||||
| |||||
Hatšeni Vürstiriik (armeenia keeles Խաչենի իշխանություն, Khach’eni ishkhanut’yun) oli keskaegne armeenlaste vürstiriik ajaloolises Artsahhis (praeguses Mägi-Karabahhis).[1][2] Artsahhi ja Utiki alad liideti Armeenia Kuningriigiga juba antiikajal, kuid kaotati hiljem Kaukaasia Albaania riigile. Varakeskajal valitsesid alade üle süseräänidena alguses Sassaniidid ning hiljem araablased, kuni see 9. sajandil Bagratiidide Armeeniale kaotati.[3] Alates 12. sajandist domineeris piirkonnas Hartšeni Vürstiriik. Bütsantsi keiser Konstantinos VII pöördus Hatšeni valitseja kui "Armeenia Hatšeni vürsti" poole.[4]
Kaasaegsed allikad nimetavad vürstiriigi valitsejat lihtsalt "Armeenia vürstiks". Aastal 1214 tuli Hatšenis ja Artsahhis võimule Hasan-Jalaljanide vürstipere.[5][6] Kaks aastat hiljem rajasid nad Gandzasari kloostri, mis sai Armeenia Apostliku Kiriku Albaania katoolikose keskuseks, kuna islami levik oli sundinud kristlased Partavist (praegune Bardast) välja kolima. Viiel armeenlaste riigil ehk Karabahhi Melikiriikidel õnnestus armeenlaste autonoomsus säilitada ka Türgi-Pärsia sõdade ajal. Aastal 1603 tegi Pärsia Armeeniast oma protektoraadi ning 1750. aastal rajasid pärslased sinna kohaliku Karabahhi Khaaniriigi.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ C. J. F. Dowsett, "The Albanian Chronicle of Mxit'ar Goš," Bulletin of the School of Oriental and African Studies 21 (1958): 482. "Late name of part of pr. Arcax, forming at this time a small independent Armenian principality; the earliest references to Xacen are of the tenth century."
- ↑ Shnirelman, Victor A. (2001). The Value of the Past: Myths, Identity and Politics in Transcaucasia. National Museum of Ethnology, Osaka. Lk 162, 178.
Fourth, the region was called Khachen (after the Armenian “khach” which means cross) in the 10th-13th centuries because it was populated by Armenians and ruled by the Armenian princes of the Aranshakhik Dynasty.
- ↑ Parry, Ken; David J. Melling; Dimitry Brady; Sidney H. Griffith; John F. Healey (2001). The Blackwell Dictionary of Eastern Christianity. Wiley-Blackwell. Lk 335–336.
- ↑ Constantine VII Porphyrogenitus, De ceremoniis aulae byzantinae, Patrologiae cursiis completus, Series Graeco-Latinaed, vol. 112, ed. J.P. Migne. Paris, 1897, p. 248.
- ↑ De Waal, Thomas (2003). Black Garden: Armenia and Azerbaijan Through Peace and War. New York: New York University Press. Lk 287.
- ↑ Hacikyan, Agop Jack; Gabriel. Basmajian; Edward S. Franchuk (2002). The Heritage of Armenian Literature: From the Sixth to the Eighteenth Century. Wayne State University Press. Lk 470.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Akopyan, Alexander V. (2015). "On the earliest coins of Khachen (Qarabagh)". Journal of the Oriental Numismatic Society. 222: 6–11.
- Hewsen, Robert H. "The Meliks of Eastern Armenia: A Preliminary Study." Revue des Études Arméniennes 9 (1972): pp. 255–329.