Harri Mürk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Harri William Mürk (8. juuni 1954 Toronto24. veebruar 2009 Toronto) oli väliseesti keeleteadlane.

Tema vanemad Aksel ja Alja Mürk emigreerusid Kanadasse 1951. aastal. Harri ja tema lapsepõlvesõbrad käisid eesti kirikus, koolis, skaudi- ja suvelaagrites, hoides nii oma sünnikeelt ja -kultuuri väikses Toronto eesti kogukonnas elusana. Harri rääkis ladusalt üheksat keelt.

Ta õppis keeleteadust Helsingi ja Toronto ülikoolis ning infotehnoloogiat Queensi ülikoolis. Aastal 1991 kaitses ta Indiana ülikoolis doktoritööd eesti keele morfoloogiast ("The structure and development of Estonian morphology"). Nii on Harri Mürk endale kindlustanud püsiva koha eesti keeleteaduse ajaloos. Aastal 1997 ilmus temalt Indiana ülikooli väljaandel eesti keele käsiraamat ("A Handbook of Estonian: Nouns, Adjectives and Verbs").[1]

Ta töötas 1990. aastatel Toronto ülikoolis eesti keele ja kirjanduse professorina, hiljem õpetajana, veetes kõik suved Eestis. Juba varakult oli ta end näidanud pedagoogina. Ta juhendas Toronto ülikooli juures eesti keele kursust ning 1986. aastal võttis Harri üle eesti õppetooli juurde loodud eesti keele ja kirjanduse lektoraadi juhatamise. Pärast eesti õppetooli külalisprofessorite lepingutähtaja lõppemist aga korralist professorit ei leitud. Seetõttu otsustati ajutiselt ühendada lektoraat ja õppetool ning Harri Mürgist sai kuni järgmiste valimisteni lisaks lektoraadi juhataja ametile ka õppetooli professor. Metsaülikoolis, kus Harri töötas eesti keele ja kõne rühmades, näitas ta, kuidas kultuur ja keel on teineteisest eraldamatud. Tema meeldejäävamate metsaülikooli loengute hulka kuulub 1997. aastal peetud "Tuhat aastat Eesti riiklust – 997–1997". 1984. aastal pidas Harri loomingulise, kuid terase loengu "Väliseestlaste ülesanded".

Aastal 1989 käis ta ekspeditsioonil soomeugrilaste juures Venemaal ja osales Joškar-Olas toimunud esimesel soome-ugri rahvaste kirjanike konverentsil. Hiljem külastas ta erinevaid Siberis elavaid soome-ugrilasi.

Ta tõlkis eesti keelde ja toimetas Fenno-Ugria asutuse ning Eesti kunstiakadeemia koostöös valminud hõimukalendreid, samuti Veljo Tormise laulude tekste. Kevadel 2008 lõpetas ta "Kalevipoja" uue (Triinu Kartuse) tõlke toimetamise. Ta tõlkis inglise keelde Tammsaare "Põrgupõhja uue vanapagana". Ta tegi elavat koostööd Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse ning Fenno-Ugria asutusega. Ta asus tõlkima ja koostama monumentaalset läänemeresoome regilaulude tekstide antoloogiat "Taevased kosilased", mille esimene osa on käsikirjas. Harri Mürk oli parim asjatundja eesti laulude, eeskätt regivärsside tõlkimisel inglise keelde. Eesti kirjandusmuuseumil valmis 2003. aastal CD-plaatide komplekt "Eesti rahvalaulud", mille tekstid on Harri Mürgi tõlgitud. Tema suur kirg oli regilaul, 113 inglise keelde tõlgitud lauluteksti on nagu väike monument tema elutööle, tema artikkel "Regi Song" on parim võti, mis näitab teed vana ja unustatud kultuuri ilma. Ta tõlkis inglise keelde regilaulude tekstid "Eesti rahvamuusika antoloogiale" 2003 ja Veljo Tormise raamatu "Lauldud sõna". Pooleli jäi sarjas "Mythologica Uralica" ilmuv "Eesti mütoloogia", samuti koostöös Veljo Tormisega "Koolimuusika" laulutsükkel.[2]

Viimasel üheksal eluaastal töötas ta geograafiaõpetajana ja raamatukoguhoidjana Birchmount Park Collegiate'i instituudis. Päeval, kui ta suri, jäeti koolis leina märgiks õppetöö ära.[3]

Harri partner ja elukaaslane oli Tony Souza, kellega Harri elas koos viimased kuusteist aastat oma elust. Harril ja Tonyl oli mitmekesine ja ekstravagantne sugulas- ja sõpruskond, kellega koos peeti kuulsaid pidusid, kust ei puudunud muusika, eesti tantsud ja tulerituaal (suvise pööripäeva traditsioon). Samuti ei puudunud pidudelt ka Harri enda humoorikad meeldetuletused jääda alati iseendaks, kuid parimal moel.

Harri Mürk suri 24. veebruaril 2009 Torontos.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus ja välislingid[muuda | muuda lähteteksti]