Mine sisu juurde

Harri Jänes

Allikas: Vikipeedia
Harri Jänes Horisondi kolleegiumi koosolekul 1982. aastal

Harri Jänes (4. november 1925 Loobu18. märts 2011 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, hügieenik ja arstiteaduse populariseerija.

Harri Jänes sündis 4. novembril 1925 Virumaal Aaspere vallas Loobul metsaülema perekonnas.

Ta alustas kooliteed Kuusikul ja lõpetas 1945. aastal tollase Rapla Keskkooli. Astus 1942. aasta kevadel Omakaitsesse, valvas randa Naissaarel ja Kakumäel. Võitles aastatel 1943–1944 Eesti politsei 30. rindepataljonis ning läbis sõjaväevelskrite kursused. Sai 1944. aasta juulis Daugavpilsi lähedal haavata. 1944. aasta oktoobrist novembrini oli mobiliseeritud Punaarmeesse (Tallinna tagavarapolk).

Jänes lõpetas 1951. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ravi osakonna. Seejärel töötas ta kuni 1990. aastani Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis (aastatel 1960–1964 teadussekretär). Seal valmisid uurimused põlevkivitööstuse hügieeni ja põlevkivitoodete eksperimentaalse toksikoloogia alal. Kaitses 1959. aastal Moskvas NSV Liidu Meditsiiniakadeemias meditsiinikandidaadi väitekirja "Materjale põlevkivitolmu hügieeniliseks hinnanguks". Luges tööhügieeniloenguid Tartu Riiklikus Ülikoolis aastail 1961–1978.

Jänes tegeles meditsiini populariseerimisega, kirjutades ainu- ja kaasautorina ligikaudu 30 raamatut ja õpikut, mida on tõlgitud vene, inglise, saksa, läti, leedu, bulgaaria ja turkmeeni keelde. Temalt ilmus üle 600 populaarteadusliku artikli, lisaks sellele üle 300 kirjutise eestikeelsetes entsüklopeediates (ENE, EE, ENEKE). Oli tihedalt seotud ajakirjadega Nõukogude Eesti Tervishoid (toimetaja vahemikus 1965–1970), Horisont (1967. aastast kolleegiumi liige) ja Kodutohter (1988. aastast aktiivne kaastööline, vahemikus 1991–1998 peatoimetaja). Alates 1954. aastast esines Eesti Televisioonis, Eesti Raadios, Raadio 2-s, Nõmme Raadios, sealhulgas Eesti Raadio sarisaadetes "Maailm täna" (9 aastat), "Varesele valu" (3,5 aastat) ning "Poiss ja tüdruk" (3 aastat).

Jänese hobi oli looduskaitse. Ta osales aastatel 1969–1997 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni tegevuses. Lõi algusaastail (1988–1990) kaasa Eesti Rohelises Liikumises. Kuulus alates 1992. aastast Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendusse.

Harri Jänes suri 18. märtsil 2011 ning on maetud Metsakalmistule.

Teaduspublikatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Harri Jänes on kirjutanud kokku 97 teaduspublikatsiooni, mille hulgas on 5 monograafiat ja käsiraamatut. Kaalukamad teosed:

  • "Токсикология сланцевых смол и фенолов". Monograafia. Tallinn, 1974, 238 lk (kaasautorid Ellen Blinova, I. A. Veldre)
  • "Tööstushügieen". Tallinn, 1965, 456 lk
  • "Toksikoloogia". Tallinn, 1984, 192 lk (kaasautor Aleksander Loit)
  • "Sanitaaria Eesti NSV-s". Tallinn, 1974, 206 lk (kaasautorid O. Tamm ja H. Pihl)
  • "Kommunaalhügieen". Tallinn, 1983, 328 lk (kaasautorid M. Uibo ja I. Veldre)

Aimeteoseid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Allakäiguspiraal". Tallinn: Valgus, 1976, 1978, 1980, 1986, 1988
  • "Elamu ja tervis". Tallinn: Valgus, 1975 (kaasautorid T. Aru, U. Ivask)
  • "Hambaharja lugu". Tallinn: Valgus, 1989; Tallinn: Medicina, 2002
  • "Hommikust hommikuni". Tallinn: Valgus, 1975, 1979, 1981; Tallinn: Ilmavalgus, 1995
  • "Katrini taskurätikud". Tallinn: Valgus, 1993
  • "Kõnetunnid tervetele". Tallinn: Valgus, 1979, 1981
  • "Poiss ja tüdruk". Tallinn: Valgus, 1983, 1986
  • "Seebi seiklused". Tallinn: Valgus, 1993; Tallinn: Medicina, 2003
  • Loodusõpetus 4. klassile. Tallinn: Valgus, 1989; Tallinn: Koolibri, 1993 (kaasautor Heli Tiits).
  • Tervise võti: V klassi terviseõpetuse õpik. Tallinn: Koolibri, 2002.
  • Terviseõpetus: V klass. Tallinn: Koolibri, 1999.

Tema tütar oli teadusajakirjanik Kärt Jänes-Kapp (1960–2015).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.