Harilik kikkaputk

Allikas: Vikipeedia

Harilik kikkaputk (Angelica archangelica) on sarikaliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Rahvapäraselt on teda kutsutud ka inglitaimeks ja suureks pütsikuks. Rahvameditsiinis kasutatakse peamiselt seedimise korrastajana.[1]

Harilik kikkaputk
Harilik Kikkaputk (Angelica archangelica)
Harilik Kikkaputk (Angelica archangelica)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Sarikalaadsed Apiales
Sugukond Sarikalised Apiaceae
Perekond Heinputk Angelica
Liik Harilik kikkaputk
Ladinakeelne nimetus
Angelica archangelica
Linnaeus

Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik kikkaputk on ühe- või mitmeaastane 100-250 cm kõrgune rohttaim. Kikkaputke vars on püstine ja õõnes ning haruneb ülemises osas. Juurmised lehed on kuni 90 cm pikkused, kaheli- või kolmelisulgjad, varrelehed on väiksemad ja neil on lehetuped silmnähtavalt põisjad. Õisiku moodustavad väga suured rohekasvalged liitsarikad, mis on enamasti 20-40 kiirelised ja koosnevad paljudest lihtsarikatest. Õitsemisaeg kulgeb juunist augustini. Viljad on ribidega kaksikseemnised ning umbes 7 mm pikkused.[2]

Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik kikkaputk kasvab toitaineterikkas niiskes pinnases, mis vett läbi laseb. Eelistab päikselist kuni poolvarjulist keskkonda.[3] Eestis esineb teda peamiselt mererannikul ja jõgede kallastel. Kõige rohkem leidub Lääne-Eestis.[2]

Paljundamine ja korjamine[muuda | muuda lähteteksti]

Seemned külvatakse avamaale varasügisel. Kuna nad vajavad idanemiseks külma, hakkavad väikesed taimed alles kevadel sirguma ning siis tuleks nad üksteisest vähemalt meetri kaugusele istutada. Suvel võib noppida värskeid lehti ja lehevarsi, vilju ja juuri kogutakse hilissügisel.[3]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Juurikas koos juurtega sisaldab kumariine (bergapteen, angelitsiin, arhangelitsiin), lisaks 0,3-2% eeterlikku õli, millele annab iseloomuliku lõhna ambretoliid. Ka ürt sisaldab kuni 0,1% eeterlikku õli.[1]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Angelica archangelica Sturm12026

Ravimtaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Droogina kasutatakse kuivatatud seemneid ja juurelõike.[4]

Harilik kikkaputk ergutab seedimist, suurendab isu ja lõõgastab spasme.[2] Seepärast kasutatakse teda täiskõhutunde ja kõhugaaside korral ning tarvitatakse rahustava ja und soodustava vahendina. Lisaks soovitatakse eeterlikku õli või kikkaputkepiiritust nahale määrida närvi- ja reumaatiliste valude korral.[1]

Maitsetaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Värskeid lehti ja lehevarsi peetakse delikatessiks ja nendega võib vürtsitada suppe, salateid ja kastmeid. Ka juuri võib toidu maitsestamiseks kasutada.[3]

Samuti kasutatakse ürdilikööride valmistamisel.[4]

Kasutamine ajaloos[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopas muutus kikkaputke kasvatamine populaarseks 15. sajandil katkuepideemiate ajal, sest usuti, et kikkaputke jäme juur aitab katku ravida. Samuti usuti kikkaputke aitavat ka kurjade vaimude, musta maagia ja marutõbiste loomade vastu.[1]

Ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Kikkaputk võib esile kutsuda fototoksilist reaktsiooni ja tekitada nahapõletikku, seetõttu tasub temaga ettevaatlik olla.[3]

Retseptid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 80-promillise viina sisse panna 50g risoomi ning lasta kaks nädalat seista. Hõõruda valutavatele kohtadele, kuni tekib soojatunne.[5]
  • 40 grammi kuiva peenestatud droogi valada üle pudelitäie valge veiniga ja jätta ööpäevaks seisma. Vahepeal tuleks loksutada ning lõpuks kurnata. Juua pool veinipokaalitäit kaks korda päevas rahustava vahendina. Samuti võib tarvitada algava kõrgvererõhutõve ja reuma korral. [1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Ain Raal (2013). 101 Eesti ravimtaime. Varrak. 
  2. 2,0 2,1 2,2 Wolfgang Hensel (2017). Ravimtaimede väike välimääraja. TEA Kirjastus. 
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Burkhard Bohne, Renate Dittus-Bär, Renate Volk (2015). Maitse- ja ravimtaimed ihule ja hingele. Varrak. 
  4. 4,0 4,1 Helga taimeaed. "Angelica archangelica Harilik kikkaputk". Kasutatud 22.04.2018.
  5. Irje Karjus (2014). Väega taimed sinu terviseks. AS Ajakirjade Kirjastus.