Harilik äädikakärbes

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Äädikakärbes (perekond).

Harilik äädikakärbes
Harilik äädikakärbes
Harilik äädikakärbes
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond Kuuejalgsed Hexapoda
Klass Putukad Insecta
Selts Kahetiivalised Diptera
Sugukond Kõdukärblased Drosophilidae
Triibus Drosophilini
Perekond Äädikakärbes Drosophila
Liik Harilik äädikakärbes
Ladinakeelne nimetus
Drosophila melanogaster
Meigen, 1830


Harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes (Drosophila melanogaster) on kahetiivaline putukas, keda kasutatakse tihti bioloogias katseloomana ja kes oli üks esimesi geneetiliselt uuritud loomi. 20. sajandi teisel poolel oli harilik äädikakärbes kõige levinum mudelorganism arengubioloogias.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna Drosophila pärineb ladina keelest ja tähendab 'kaste armastaja'. Sõna tuleneb vanakreekakeelsetest sõnadest δρόσος, drósos, "kaste", "niiskus" ja φίλος, phílos, "armastav".[1]

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Drosophila liike leidub kogu maailmas. Neid võib leida kõrbetes, troopilistes vihmametsades, linnades, soodes ja mägedes. Kõige rohkem on liike troopilistes piirkondades. Mõned põhjapoolsemad liigid hiberneeruvad. Äädikakärbsed paljunevad lagunevates taimedes ja seentes. Vastne toitub mädanevas puuviljas ja juurviljas leiduvatest bakteritest ning pärmist. Mõned Drosophila liigid, sealhulgas D. melanogaster, D. immigrans ja D. simulans, on oma eluviisilt tihedalt seotud inimestega ning on tuntud koduliikidena.[2]

Füsioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Äädikakärbsel on umbes 50 tüüpi lõhnatajuneuronit, mis kannavad oma jätkeid pidi edasi elektriimpulsse iga lõhna puhul erinevalt. Kõik elektriimpulsid jõuavad umbes 2000 neuronisse, mida nimetatakse Kenyoni rakkudeks. Igat erinevat lõhna tajudes aktiveerub äädikakärbsel 2000 neuronist umbes 5%.[3]

Genoom[muuda | muuda lähteteksti]

Hariliku äädikakärbse genoom sisaldab 4 paari kromosoome: X/Y paar ja kolm autosoomi 2, 3 ja 4. Neljas kromosoom on väike, punktikujuline; X/Y (või esimene), 2. ja 3. kromosoom on metatsentrilised. Genoom koosneb umbes 132 miljonist aluspaarist ja sisaldab liigikaudu 13 792 geeni.[4] Praeguseks on nende genoom täielikult sekveneeritud ja annoteeritud.[5] Hariliku äädikakärbse karüotüüp (2n) sisaldab 8 kromosoomi.[6]

Areng ja embrüogenees[muuda | muuda lähteteksti]

Diploidsel äädikakärbsel on 2 sugukromosoomi – XX ja XY, lisaks 3 paari autosoome (AA – A näitab ühte haploidset autosoomide kogumit, 2A diploidset). Soo määrab X-kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel on see suhe 0,5 (1X:2A) ning normaalsetel emastel 1,0 (2X:2A). 2X:3A ning 3X:4A puhul jääb suhe 0,5 ja 1,0 vahele ning arenevad mõlemad sootunnused (intersex), 2X:4A puhul on suhe 0,5 ning kärbes on isane. Põhiline geen, mille avaldumine mõjutab sugu, on X-liiteline geen Sxl. Kui X:A suhe on suurem või võrdne ühega, on Sxl geen aktiivne ja sügoodist areneb emane kärbes; kui see suhe on väiksem või võrdne 0,5-ga, on geeni avaldumine alla surutud ja järglased tulevad isased. Juhul kui geeni Sxl produkti rakus pole (isased), seondub teatav valkkompleks paljudesse kohtadesse X-kromosoomil ja võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset kaks korda. Kui rakus on Sxl geeni produkti piisavalt, takistab see valkkompleksi seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu.[7]

X-kromosoomid Autosoomid Suhe X:A Sugu
XXXX AAAA 1 Normaalne emane
XXX AAA 1 Normaalne emane
XXY AA 1 Normaalne emane
XXYY AA 1 Normaalne emane
XX AA 1 Normaalne emane
XY AA 0.50 Normaalne isane
X AA 0.50 Normaalne isane (steriilne)
XXX AA 1.50 Metaemane
XXXX AAA 1.33 Metaisane
XX AAA 0.66 Intersugu
X AAA 0.33 Metaisane

Äädikakärbeste kasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Äädikakärbsed on oma kiire paljunemise tõttu väga populaarne sööt terraariumiloomadele. Nende kasvatamine toiduks on eriti oluline kahepaiksete ja roomajate pidamisel. Söödana on kõige levinum äädikakärbse tiibadeta vorm, sest neid on lihtsam püüda. Harilikku äädikakärbest kasvatatakse mõnikord ka akvaariumikalade toiduks.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. D. Harper. "The Online Etymology Dictionary". 2001–2016 (vaadatud 27.11.16).
  2. C. Miller. "Drosophila melanogaster". (vaadatud 27.11.16).
  3. Sanjoy Dasgupta, Charles F. Stevens, Saket Navlakha. "A neural algorithm for a fundamental computing problem". Science, 9. november 2017. American Association for the Advancement of Science. Arhiiviversioon. inglise keeles.
  4. "NCBI (National Center for Biotechnology Information) Genome Database". 2011 (vaadatud 27.11.16).
  5. D. Halligan, P. Keightley. "Ubiquitous selective constraints in the Drosophila genome revealed by a genome-wide interspecies comparison". 2006 (vaadatud 27.11.16).
  6. E. Rasch, H. Barr, R. Rasch. "The DNA content of sperm of Drosophila melanogaster". Chromosoma 33: 1–18, 1971.
  7. C. Bridges. "Triploid intersexes in Drosophila melanogaster". Science. 1921;54:252–254, 2000 (vaadatud 27.11.16).
  8. Devin Edmonds. "Fruit Flies". Amphibian Care. Kasutatud 07-03-2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

http://novaator.err.ee/259874/lugeja-kusib-kust-tulevad-aadikakarbsed