Harilik äädikakärbes

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Äädikakärbes (perekond).

Harilik äädikakärbes
Harilik äädikakärbes
Harilik äädikakärbes
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond: Kuuejalgsed Hexapoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Kahetiivalised Diptera
Sugukond: Kõdukärblased Drosophilidae
Triibus: Drosophilini
Perekond: Äädikakärbes Drosophila
Liik: Harilik äädikakärbes
Ladinakeelne nimetus
Drosophila melanogaster
Meigen, 1830

Harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes (Drosophila melanogaster) on kahetiivaline putukas, mida tihti kasutatakse katsetes ja mis on geneetikas juba sada aastat olnud tänuväärseks uurimisobjektiks. 20. sajandi teisel poolel oli Drosophila kõige levinum mudelorganism arengubioloogias.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna Drosophila pärineb ladina keelest ja tähendab 'kaste armastaja'. Sõna tuleneb vanakreekakeelsetest sõnadest δρόσος, drósos, "kaste" ja φίλος, phílos, "armas".[1]


Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Drosophila liike leidub kogu maailmas. Kõige rohkem liike on troopilistes piirkondades. Neid võib leida kõrbetes, troopilistes vihmametsades, linnades, soodes ja mägialas. Mõned põhjas elavad liigid magavad talveund. Äädikakärbsed paljunevad käärivas toidus, puuviljas-juurviljas, õlletehastes jne. Vastne toitub mädanevas puuviljas ja juurviljas leiduvatest bakteritest ning pärmist. Mõned Drosophila liigid, sealhulgas D. melanogaster, D. immigrans ja D. simulans, on tihedalt seotud inimestega ning sageli on tuntud koduliikidena.[2]


Genoom[muuda | muuda lähteteksti]

Hariliku äädikakärbse genoom sisaldab 4 paari kromosoome: X/Y paar ja kolm autosoomi, mis on markeeritud nagu 2, 3 ja 4. Neljas kromosoom on väike, punktikujuline; X (või esimene), 2. ja 3. kromosoom on metatsentrilised. Genoom koosneb umbes 132 miljonist aluspaarist ja sisaldab liigikaudu 13 792 geeni.[3] Praegu on nende genoom täielikult sekveneeritud ja annoteeritud.[4] Drosophila melanogaster karüotüüp sisaldab 8 kromosoomi (2n).[5]


Arenemine ja embrüogenees[muuda | muuda lähteteksti]

Diploidsel äädikakärbsel on 2 sugukromosoomi – XX ja XY, lisaks 3 paari autosoome (AA – A näitab ühte haploidset autosoomide kogumit, 2A diploidset). Soo määrab X-kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel on see suhe 0,5 (1X:2A) ning normaalsetel emastel 1,0 (2X:2A). 2X:3A ning 3X:4A puhul jääb suhe 0,5 ja 1,0 vahele ning arenevad mõlemad sootunnused (intersex), 2X:4A puhul on suhe 0,5 ning kärbsed isased. Põhiline geen, mille avaldumine mõjutab sugu, on X-liiteline geen Sxl. Kui X:A suhe on suurem või võrdne ühega, on Sxl geen aktiivne ja sügoodist areneb emane kärbes; kui see suhe on väiksem või võrdne 0,5-ga, on geeni avaldumine alla surutud ja järglased tulevad isased. Juhul, kui geeni Sxl produkti rakus pole (isased), seondub teatav valkkompleks paljudesse kohtadesse X-kromosoomil ja võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset kaks korda. Kui rakus on ka Sxl geeni produkti piisavalt, takistab see valkkompleksi seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu.[6]

X-kromosoomid Autosoomid Suhe X:A Sugu
XXXX AAAA 1 Normaalne emane
XXX AAA 1 Normaalne emane
XXY AA 1 Normaalne emane
XXYY AA 1 Normaalne emane
XX AA 1 Normaalne emane
XY AA 0.50 Normaalne isane
X AA 0.50 Normaalne isane (steriilne)
XXX AA 1.50 Metaemane
XXXX AAA 1.33 Metaisane
XX AAA 0.66 Intersugu
X AAA 0.33 Metaisane

Äädikakärbsekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Äädikakärbsed on oma paljunemise kiiruse tõttu väga populaarne toit terraariumites. Lai Drosophila kasvatamine toidu jaoks on eriti oluline neile, kes armastavad kahepaikseid ja roomajaid, eriti sugukonna Dendrobatidae (mängironijaid) esindajaid. Kõige levinum sort on tiibadeta Drosophila vorm, sest neid on palju lihtsam püüda terraariumi loomade jaoks. Harrastajad on koostanud palju retsepte toitainete massilise kasvatamise jaoks. Drosophila melanogasterit kasvatatakse mõnikord ka akvaariumikalade toiduks.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. D. Harper. "The Online Etymology Dictionary". 2001–2016 (vaadatud 27.11.16).
  2. C. Miller. "Drosophila melanogaster". (vaadatud 27.11.16).
  3. "NCBI (National Center for Biotechnology Information) Genome Database". 2011 (vaadatud 27.11.16).
  4. D. Halligan, P. Keightley. "Ubiquitous selective constraints in the Drosophila genome revealed by a genome-wide interspecies comparison". 2006 (vaadatud 27.11.16).
  5. E. Rasch, H. Barr, R. Rasch. "The DNA content of sperm of Drosophila melanogaster". Chromosoma 33: 1–18, 1971.
  6. C. Bridges. "Triploid intersexes in Drosophila melanogaster". Science. 1921;54:252–254, 2000 (vaadatud 27.11.16).
  7. "Vinegar Flies". (vaadatud 27.11.16).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

http://novaator.err.ee/259874/lugeja-kusib-kust-tulevad-aadikakarbsed