Hans Nõmmik

Allikas: Vikipeedia

Hans Nõmmik (15. märts 1922 Tartu27. juuni 1995 Uppsala) oli eesti põllumajandus- ja mullateadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hans Nõmmik oli Anton Nõmmiku poeg.[1]

Nõmmik õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis, küpsustunnistuse sai 1941 eksternina Tallinnas riiklikus komisjonis. Õppis 1942–43 põllumajandusteaduskonnas. 1943 siirdus Rootsi, lõpetas 1947 Kuningliku Põllumajandusülikooli Uppsalas agronoomina, põllumajandusdoktor (1953, Uppsala Põllumajandusülikool), väitekiri "Fluorine in Swedish agricultural products, soil and drinking water" (Acta Polytechnica 127 (1953), 3/7). 1956 täiendas end Kelloggi Fondi stipendiaadina California Ülikoolis USA-s.[1]

Nõmmik oli 1948–50 Rootsi Riikliku Tervishoiu Instituudi toidukeemia osakonna ja 1950–57 Kuningliku Põllumajandusülikooli Taimekasvatuse Uurimiskeskuse väetiste ja taimede toitumise osakonna teadur, 1957–62 Uppsala Põllumajandusülikooli agrokeemia dotsent, 1963–68 Metsandusülikooli metsamullateaduse dotsent, 1968–78 dotsent. Nende kahe ülikooli liitumisel oli 1979–88 taas Põllumajandusülikooli metsakeemia professor, aastast 1988 emeriitprofessor.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Hans Nõmmiku uris põllu- ja metsamuldi, fluorisisaldust mullas, põllumajandussaadustes, joogivees, mulla lämmastikusisaldust, metsamuldade väetamist jm. Loonud lämmastiku isotoobi (N15) kasutamise metoodika. Oli 1970–71 ja 1988 Indias Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) ekspert taimede toitumise alal, 1988 Malaisias ja Hiina TA-s, 1990 külalisteadlane Kanadas Alberta Ülikoolis. Andis 1990. aastail konsultatsioone ka Eesti metsateadlastele. 1990–94 Eesti Agronoomide Seltsi Rootsis abiesimees, Rahvusvahelise Mullateaduse Ühingu (Int. Soil Sci. Soc.) ning Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liige, tegutses Eesti Komitees Rootsis, Eesti Rahvusfondis, Eesti Rahvusnõukogus. Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige (1995). Bergsteni preemia (1989). U 100 teadustrükist.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Investignations on denitrification in soil. // Acta Agric. Scand. 6 (1956)
  • Fixation and defixation of ammonium in soils. // Acta Agric. Scand. 7 (1957)
  • On decomposition of calcium cyanamide and dicyandiamide in the soil. // Acta Agric. Scand. 8 (1958)
  • Assessment of volatization loss of ammonia from surface-applied urea on forest soil by N15 recovery. // Plant and Soil 38 (1973)
  • Ammonium-imidazol extaction procedure for determining titrable acity, exchangeable base cations, and cation exchange capacity in soile. // Soil Sci. 118 (1974)
  • Retention and fixation of ammonium and ammonia in soils (kaasautor K. Vahtras). // Amer. Soc. Agron. 22 (1982)
  • Assessment of fertilizer nitrogen accumulation Pinus sylvestris trees and retention in soil by N15 recovery technique (kaasautor K. Larsson). // Scand. J. For Res 4 (1989)
  • Isotopic fractionation accompanying fertilizer nitrogen transformati- ons in soil and trees of Scots pine ecosystem (kaasautor). // Plant and Soil 158 (1994)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. Trt, 1994, III, 404
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 82
  • Eesti entsüklopeedia 14, 332
  • Eesti Üliõpilaste Selts Paguluses 52 (1974) 20
  • Hans Nõmmik väitles. /Intervjuu temaga seoses doktoriväitekirja kaitsmisega/ // Teataja (1953) 13. IX
  • Margus, M. Rahvusvahelise mainega metsamullateadlane Hans Nõmmik 70. // Eesti Mets (1992) 2, 23
  • Aamisepp, A. Prof. Hans Nõmmik – in memoriam. // Eesti Päevaleht (1995) 20. VII
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.