Hannah Arendt

Hannah Arendt
Hannah Arendt
Sündinud	14. oktoober 1906
Surnud	4. detsember 1975 (vanus 69); 370 Riverside Drive
Haridus	doktorikraad
Amet	filosoof, kirjanik
Töökoht	The New Yorker;
Teosed	Eichmann in Jerusalem, On Revolution, The Origins of Totalitarianism, The Human Condition
Autasud	Guggenheim Fellowship
Allkiri
	[muuda Wikidatas]

Hannah Arendt grafitil Hannoveris.

Hannah Arendt (14. oktoober 1906 Linden, Hannoveri lähedal – 4. detsember 1975 New York) oli juudi päritolu saksa politoloog, keda sageli nimetatakse filosoofiks, kuigi ta ise ennast selleks ei pidanud.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hannah Arendt sündis mitteusklikest juudi vanematest.

Der Liebesbegriff bei Augustin. Versuch einer philosophischen Interpretation, Berlin: Julius Springer Verlag 1929.
The Origins of Totalitarianism, New York: Harcourt Brace Jovanovich 1951.
Understanding and Politics. – Partisan Review, 1953, kd 20, nr 4, lk 377–392.
Rahel Varnhagen: The Life of a Jewess, London 1958.
The Human Condition, Chicago: University of Chicago Press 1958.
Between Past and Future, New York: Viking Press 1961.
Eichmann in Jerusalem: A Report on the Banality of Evil, New York: Viking Press 1963.
On Revolution, New York: Viking Press 1963.
Personal Responsibility under Dictatorship. – The Listener, 1964, lk 185–205.
Men in Dark Times, New York: Harcourt Brace Jovanovich 1968.
On Violence, New York: Harcourt Brace Jovanovich 1970.
Thinking and Moral Considerations: A Lecture. – Social Research, 1971, 38(3), lk 417–446.
Crises of the Republic, New York: Harcourt Brace Jovanovich 1972.
The Life of the Mind, New York: Harcourt Brace Jovanovich 1978.

"Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas". Tõlkinud Liisi Keedus ja Ene-Reet Soovik; saatesõna: Liisi Keedus. Sari Avatud Eesti Raamat, Ilmamaa, Tartu 2012, 392 lk; ISBN 9789985771969

"Mis on vabadus?". Tõlkinud Ene-Reet Soovik – Akadeemia 1991 , nr 3, lk 475–490 ja nr 4, lk 699–716
"Filosoofia ja poliitika". Tõlkinud Ene-Reet Soovik – kogumikus "Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid", EYS Veljesto, Tartu 2002, lk 140–162

Jüri Ruus, "Kas Hannah Arendt oli filosoof või poliitikateadlane?" – Akadeemia 1991, nr 9, lk 1826–1841
Iivi Masso, "Võimatu revolutsioon = Impossible revolution" (Hannah Arendt ning poliitiline, sotsiaalne, feministlik ja kultuurirevolutsioon) – Kunst.ee, 2001, nr 3, lk 37–43
Iivi Masso, "Hannah Arendt totalitarismi põhjustest ja olemusest" – Vikerkaar 2001, nr 8/9, lk 188–194
Fanny de Sivers, "Armastus ja filosoofia ning (muuseas) supikausi-probleem: armastuse lugu" (Martin Heidegger ja Hannah Arendt) – Elukiri 2001, nr 9, lk 40–42