H. P. Lovecraft

Allikas: Vikipeedia
H. P. Lovecraft
H. P. Lovecraft (juuni 1934)
Sünninimi Howard Phillips Lovecraft
Sündinud 20. august 1890
Providence, Rhode Island, Ameerika Ühendriigid
Surnud 15. märts 1937 (46-aastaselt)
Providence, Rhode Island, Ameerika Ühendriigid
Puhkepaik Swan Pointi surnuaed, Providence
Pseudonüüm
  • Lewis Theobald
  • Humphrey Littlewit
  • Ward Phillips
  • Edward Softly
  • Percy Simple
Elukutse kirjanik, toimetaja, luuletaja
Žanr õudusulme
Tuntud teoseid
Abikaasa Sonia Greene (a. 1924)

Autogramm

Howard Phillips Lovecraft (20. august 189015. märts 1937) oli Ameerika Ühendriikide õudusulmekirjanik.

Ta ei saanud oma eluajal kuigi populaarseks, kuid tema kirjatööd on hilisemat ulmet palju mõjutanud.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Ameerika Ühendriikides Rhode Islandi osariigis Providence'i linnas, Angelli tänava majas nr 94 (praegu 454). Ta oli imelaps ja põdes noorena palju. Elu jooksul elas ta mitmel pool, aga tuli Providence'i tagasi. Lovecraft suri vähki.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Suure edu puudumise tõttu ei kirjutanud ta ühtegi väga pikka lugu. Ta oli sunnitud süžee osas kirjastajatele järele andma. Lovecrafti tuntuimad teosed on novell "Cthulhu kutse" (Call of Cthulhu), "Vari Innsmouthi kohal" (Shadow over Innsmouth) ja jutustus "Charles Dexter Wardi juhtum" (Case of Charles Dexter Ward). Ta kirjutas ka astronoomia- ja kirjandusalaseid teoseid, kuid need ei toonud talle laiemat tuntust.

"Cthulhu kutse" andis nime tema ühe perioodi juttudele või kogu tema loomingule üldiselt, mida tuntakse Cthulhu tsüklina (inglise keeles Cthulhu Mythos). Tsüklit on jätkanud või selle ainel uusi lugusid kirjutanud mitmed ulmekirjanikud, nende hulgas August Derleth ja Neil Gaiman.

Eesti keeles ilmunud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

"Pimeduses sosistaja" (1996) on lühijutukogumik, millesse kuuluvad:

  1. "Kõrvalseisja"
  2. "Rotid müüri taga"
  3. "Cthulhu kutse"
  4. "Randolph Carteri tunnistus"
  5. "Pimeduses sosistaja"
  6. "Ulmad nõiamajas"
  7. "Pimeduses kummitaja"

Lisaks "Charles Dexter Wardi juhtum" (2004), mis on raamatukogude kaudu kättesaadavam kui eelnimetatud kogumik, ja arvukad ajakirjades ilmunud lood.

"Hullumeelsuse mägedes" (2011).

"Vari aja sügavusest" (2013).

"Cthulhu kutse" (2017).

Temaatika[muuda | muuda lähteteksti]

H. P. Lovecrafti teosed käsitlevad peamiselt tähtedelt tulnud deemonite Muistsete (inglise Old Ones) ning kaugemal kosmoses olevate Väljaspoolsete Jumalate (inglise Outer Gods) kultust ja mõnel määral surnute elluäratamist. Eelpoolnimetatud üleinimlikud olendid pole heatahtlikud, aga ei taha ka tingimata kogu inimkonda hävitada. Need, kes neid välja kutsuvad või teenivad, langevad tavaliselt hullumeelsusesse või surevad.

Üksikud Lovecrafti mütoloogias kirjeldatud jumalad ja rituaalid on inspireeritud semiidi ja muistse Lähis-Ida kultuuridest (näiteks semiidi jumal Dagon), kuid enamasti on need uusloomingulised. Oluline osa Lovecrafti mütoloogiast keerleb ümber müstifitseeritud tegelaste, allikate või muististe (näiteks hullu araablase Abdul Alhazredi 8. sajandil kirjutatud raamat "Kitab al-Azif" ehk "Necronomicon"). Lovecrafti lugude miljööd kujundavad väljamõeldud Arkhami maakond ja selles asuv Miskatoni ülikool Uus-Inglismaal. Lovecrafti hilisem järgijaskond läheb aeg-ajalt tema müstifikatsioonide õnge, pidades väljamõeldud inimesi, jumalaid või raamatuid tõelisteks.

Verd tarretama panevaid stseene ja tapatööd ei kirjelda Lovecraft otseselt (ehkki neid tihtipeale esineb), vaid edastab seesuguseid sündmusi kaudselt, mängides lugeja ootustele. Kalduvus kirjeldada toimuvat vähem detailide ja rohkem selle mõju kaudu tegelaste psüühikale iseloomustab Lovecrafti Edgar Allan Poe õpilasena.

Enamik Lovecrafti lugusid ei lõpe peategelasele hästi. Ka läbivad Lovecrafti loomingut maailma mõistetamatuse ja hukatuslike, inimestele keelatud teadmiste motiivid. Üsna tihti uurib peategelane (tihti ühtlasi minajutustaja) mõnda ajaloolist eset (raamatut, kuju, maja, päevikut) ning kui ta lõpuks avastab, et on seeläbi langenud talle seni käsiteldamatute jõudude meelevalda, on juba hilja ja ta ei saa midagi olulist teha. Peategelase tulevasest saatusest annavad tihti vihjet tema eelkäijate (esivanemate või sama teemaga tegelnud uurijate) segasevõitu surmad. Deemonlikud jumalad on kõikvõimsad, inimene on jumalate ja nende teenijate nähtamatute võrkude palge ees jõuetu.

Pärast autori surma on Lovecrafti teosed saavutanud suure populaarsuse. Nende alusel on valminud üle 60 filmi ("Dagon" 2001, "Beyond the Wall of Sleep" 2006) ja arvutimänge ("Call of Cthulhu: Dark Corners of the Earth", 2006). Igal aastal ilmub Lovecrafti juttudest inspireeritud tekste sadade kaupa (eesti keeles näiteks Robert Zelazny "Üksildane oktoobriöö"), mõned seesugused on kirjutatud ka Eestis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]