Friedrich Hasselblatt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt.jpg

Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt (17. mai 1815 Tallinn10. mai 1870 Karuse) oli Eesti vaimulik.

Õppis aastatel 18311837 Tallinna Toomkoolis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 18371841. Ordineeriti õpetajaks 23. jaanuaril 1844.

Oli Jõhvi- ja Iisaku koguduse adjunktõpetaja 18441845. Karuse Margareeta kogudust kutsuti ta teenima 20. märtsil 1845, ametisse introdutseeriti 29. aprillil 1845. Karuse kogudust teenis ta 18451870.

Hasselblatt oli alates 13. septembrist 1844 Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige. Aastatel 1854 ja 1859 oli ta ÕESi korrespondentliige. 1. juulil 1845 asutas ta abipiibliseltsi ja oli selle eestseisja. Laiendas koguduse raamatukogu, mille tema eelkäija (Aleksander Ludwig Baumann) oli asutanud. Toimetas trükki põhjaeestikeelse katekismuse. Andis välja raamatu Misjoni laulud ning ilmutas koos Ernst Wilhelm Woldemar Schultziga eestikeelset vaimulikku ajakirja Leiwakorwikenne. Oli uue lauluraamatu koostaja ja väljaandja. Kirjutas siinmail üleelatud katkuaegadest[1] Aastal 1842 asutas ta Karusele kiriku juurde esimese eestikeelse laenutusraamatukogu.[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Gustav Hasselblatt oli Viru-Nigula koguduse õpetaja, vanaisa Peter Anton Hasselblatt oli Hageri Lambertuse koguduse õpetaja, vend Eduard Hasselblatt oli Kambja koguduse õpetaja. Tema väimees Emil Johann Heinrich Bruhns oli Nissi Maarja koguduse õpetaja, tütrepoeg Oskar Alexander Bruhns oli Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
  2. Siin- ja sealpool maanteed Haapsalu rajoon Karl Õismaa Tallinn "Eesti raamat" 1981 lk.77

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]