Grand Central Terminal

Allikas: Vikipeedia
Grand Central Terminali jalutusruumi interjöör 2015. aastal

Grand Central Terminal (GCT) on New Yorgi suurlinna lähialasid teenindava pendelrongiühenduse lõppjaam ning endine linnadevahelise ühendusega raudteejaam Park Avenuel 42. tänava ääres Midtown Manhattani keskuses.

Tegu on kolmanda raudteejaamaga samal asupaigal, mis on ühtlasi suurim maailmas. See on ka oluline metroojaam, mida läbivad liinide 4, 5, 6, 7 ning süstikliini S ühendused.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Grand Central Depot (1871–1899)[muuda | muuda lähteteksti]

Grand Central Depot

Grand Central Station (1900–1910)[muuda | muuda lähteteksti]

Hoone lammutati aastatel 1903–1910. Kuna linnas keelati auruvedurid, tehti ruumi elektrifitseeritud raudteeliinidele.

Grand Central Station

Grand Central Terminal (1913–tänapäev)[muuda | muuda lähteteksti]

Grand Central Terminal
Hoone esiplaan

Grandiooselt pompöösne uusbarokses prantsuse stiilis beaux-arts rajatis ehitati tycoon Cornelius Vanderbilti poolt arendatud ettevõtte New York Central and Hudson River Railroadi poolt ja katab 19 hektari suurust maa-ala ning sellel on 44 platvormi, mida on rohkem kui ühelgi teisel raudteejaamal maailmas. Nii-nimetatud "värav linna" või "värav mandrile" valmis aastatel 19101913 varasema raudteejaama asemele. 1. veebruaril 1913 avatud uhke jaamahoone projekteerisid arhitektuuribürood Reed & Stem ja Warren & Wetmore, viimane vastutas dekoratiivse beaux-arts väljanägemise eest. Raudteevõrgu peakontoriks ehitati vahetusse lähedusse raudteejaama taha 1929. aastal valminud kõrghoone Helmsley Building, mille projekteerisid samuti Warren & Wetmore. Grand Central Terminal on keerulise konstruktsiooniga nii sees- kui väljaspool, lisaks sellele sisaldab tohutu interjöör keskset rahvakogunemisruumi. Selle maa-alused platvormid teenindavad ülemisel tasandil 41 liini ja alumisel tasandil 26 liini, kuigi kõikide liinide koguhulk platvormide ääres ja raudteedepoodes ulatub üle saja.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Reisijatevedu USA raudteedel vähenes oluliselt pärast Teist maailmasõda, kasutusesse tulid kiirteed ning lennuliinid.

1994. ja 2000. aasta vahel täielikult renoveeritud terminal teenindab tänasel päeval tööle ja tagasi sõitjaid ehk pendeldajaid Metro-North Railroad raudteeliinil Westchesteri, Putnami ja Dutchessi maakondades New Yorgi osariigis, kui ka Fairfieldi ja New Haveni maakondades Connecticuti osariigis. East Side Access projekt on teostamisel, et tuua ühendus Long Island Rail Road teenusega Long Islandi saarelt Grand Central Terminali.

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Beaux-arts-stiilis katuseskulptuur "Kaubandushiilgus", mis kujutab antiikseid jumalusi Heraklest, Minervat ja Merkuuri

Kuna raudteejaama ümbrus on Kesk-Manhattani üks põhilisemaid turistilõkse, siis on ka terminal ise üks maailma külastatumaid turismiatraktsioone. 2013. aastal külastas seda 21,9 miljonit inimest. Kuigi seda sooviti 60ndatel aastatel moderniseerimise käigus lammutada, millele tõmbas pidurit Jacqueline Kennedy isiklikult, siis tänapäeval on see hinnatud kui üks põhilisi mälestusväärsusi New Yorgi linnas.

Grand Central Terminal on New York City üldkehtiv sümbol mineviku ja oleviku vahel.

Jacqueline Kennedy Onassis

Rajatis määrati New Yorgi Mälestusmärkide Säilitamise Komisjoni poolt 1969. aastal kaitsealuseks mälestusmärgiks (New York City Landmark). Lisaks kuulub see USA Ajalooliste Paikade Riiklikku Registrisse (National Register of Historic Places) ning on ka USA Rahvuslik Ajalooline Mälestusmärk (National Historic Landmark).

Fail:Grand Central Terminal (NY) Outline of Tracks and Platforms.jpg
Grand Central Terminali põhiplaan koos maa-aluste liinide ja platvormidega, lõppjaamahoone on märgitud rohelisega ja see on ainuke kompleksi maapealne osa, mis on avatud rahvale

Pildigalerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]