General Dynamic F-111

Allikas: Vikipeedia
General Dynamics F-111

General Dynamics F-111 on USA ülehelikiiruseline muutuva tiiva noolsusega taktikaline hävituslennuk. Esmalend 21. detsember 1964.

Saamislugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poliitikute poolt palju laidetud General Dynamics F-111 loodi taktikalise eksperimentaalse hävituslennukina (TFX), mis osutus tegelikkuses üheks Lääne oma aja löögivõimelisemaks taktikaliseks pommituslennukiks.

F-111 on eelmise sajandi teise poole kõige mittemõistetavama kuulsusega sõjalennuk, selle loomise hetkest alates. Algselt plaanitud esmase tuumalöögi lennukina, aga praktikas edukalt kasutatud hoopis konventsionaalse taktikalise pommituslennukina.

USA presidend Kennedy administratsioon lähtus majanduslikel kaalutlustel põhimõttest, et US Navy ja USAF peavad saama hakkama ühise lennukitüübiga. US Navy-le tekitas probleeme üleminek järjest suuremate ja raskemate hävituslennukite kasutuselevõtmisele. Tolleaegsete USA mereväe lennukitega oli niigi keeruline laevastiku lennukikandjate tekile maanduda, üleminek kiirematele ja raskematele hävituslennukitele tõotas US Navy-le veelgi suuremaid probleeme. Ka vajas US-Navy lennukit, mis oleks piisavalt raske lastiga võimeline katma suuri vahemaid, selle üheks eelduseks oli lennuki väike kütusekulu.

General Dynamics F-111A 061003-F-1234S-010.jpg

F-111 oli tõeliselt innovatiivne sõjalennuk – esimene muudetava tiiva noolsusega raskeklassi lennuk, esimene järelpõlemis forssaasikambriga turboventilaatormootor, esmakordselt integreeritud navigatsiooni/rünnaku arvutisüsteemi kasutamine, esmakordselt ohu korral lennus eralduv meeskonna kabiinimoodul ja esmakordselt suhteliselt kitsa kerega lennuki kabiinis kõrvuti asetsevad lendurite istmed. Igati kõrgetasemeline lennuk, kuid USA Navy laevastiku lennukikandjatele polnud selline täislastis ca 45 tonnine suuremõõduline „hävituslennuk“ sobilik.

Prototüübil ilmnenud vead kõrvaldati ruttu, katselendude käigus tekitas enim probleeme kandepinna teraskonstruktsioon-sõlmedes avastatud praod ning uuelaadsete turboventilaatormootorite ootamatud seiskumised lendamisel suurel kõrgusel. Mootorite valmistaja Pratt & Whitney tegi vajalikud täiustused mootori kompressoriosas selliselt, et mootori TF30 parameetrid vastaksid lennu ajal iga olukorra nõuetele. Senini ei olnud ju mingeid kogemusi turboventilaatormootorite kasutamisel ülehelikiiruselisel lennul.

F-111-el on eriline koht lennunduse ajaloos, mida iseloomustavad ekstreemsused. Ekstreemsused erinevatel sooritustel, võitlusvõime maht ja keerukus. Oma ajastu arvustatuim sõjalennuk, kahtlusi tekitavate uudsete, tavapiire ületavate tehnoloogiate ja rünnakutaktika kasutuselevõtu pärast.

F-111 derivaatidest oli F-111F parim: uuem mootor TF30-P-100 järelpõlemisel tõukejõuga 112 kN ja radikaalselt täiustatud avioonika. Viimane F-111 väljus General Dynamicsi tehasest Texases 1976. aastal, kokku valmis 561 F-111 lennukit.

F-111F lennutehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

F-111 3-view.svg
F111E.JPG
  • Meeskond. 2 (piloot ja relvasüsteemi operaator)
  • Pikkus: 22,4 m
  • Kõrgus: 5,2 m
  • Tiivaulatus: 19,2 m (noolsus 16° ) ja 9,75 m (noolsus 72,5° )
  • Tiivapindala: 61,1 m² ja 48,8 m²
  • Tühikaal: 21,4 tonni
  • Suurim lennukaal: 45,3 tonni
  • Mootor: 2 x Pratt & Whitney TF30-P-100, turboventilaator

tõukejõud: 2 x 80 kN, järelpõlemisel: 2 x 112 kN

  • Tiiva külgsuhe: 7,6 (16°) ja 2 (72,5°)
  • Suurim kiirus: 2655 km/h (Mach 2,5) optimaalsel kõrgusel,

merepinna tasandil 1 470 km/h ( F-111A )

  • Lennulagi: 20 100 m
  • Lennuraadius rünnakul: 2140 km
  • Tõusukiirus: 131,5 m/s

Relvastus: üks kuueraudne (6 x 20mm) Gatling süsteemi automaatkahur M61 Vulkan

  • Tiiva-aluseid riputuspüloone: 8 + üks kerealune.
  • Lasti kogukaal:14,3 tonni