Gagaat

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Gagaat ehk pigisüsi
Sample of jet 2013.JPG
Töötlemata gagaaditükk
Omadused
Keemiline valem C,H,O + H2O
Mineraaliklass mineraloid
Värvus must, harvem tumepruun
Tihedus 1,3–1,4 g/cm³
Kõvadus 2,5–4,0
Süngoonia amorfne aine
Kriips pruun
Murdepind karpjas
Läige klaasiläige

Gagaat (nimetus on antud Lüükia linna Gagas järgi), ka pigisüsi[1] on fossiilse söe pigimust läikiv poleeritav erim, mida kasutatakse vääriskivina ehetes ja iluasjakeste valmistamiseks, sellest on tehtud helmeid ja nööpe.

Koostiselt on gagaat bituumenist läbi imbunud fossiliseerunud puit, mida leidub pruunsöelt kivisöele ülemineku faasis söelademetest[2]. Gagaati leidub enim Whitby lähedal Inglismaal ja Põhja-Hispaanias Astuurias. Väiksemaid leiukohti on Prantsusmaal, Saksamaal, Tšehhis, Slovakkias, Itaalias, Portugalis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides[3].

Välimuselt sarnaneb gagaat oonüksi või musta turmaliiniga[4]. Nagu pärl, vääriskorall ja merevaik kuulub gagaat orgaanilise päritoluga ehtekivide hulka.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Gagaadist esemeid on leitud juba esiaja hauapanustena. Seda on leitud ka näiteks Briti saartel asuvaist rooma asundustest, kust gagaatesemeid saadeti Rooma[5]. Kuninganna Victoria aegsel Inglismaal oli tavaks teha leinarõivastuse juurde kuuluvad ehted mustast gagaadist[6]. Gagaadi imitatsioonidena loodi 19. sajandil ja 20. sajandi alguses tehismaterjalid eboniit ja bakeliit[7].

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]