Frédéric-Auguste Bartholdi

Allikas: Vikipeedia
Frédéric-Auguste Bartholdi
Frédéric-Auguste Bartholdi 1880. aastal
Sündinud 2. august 1834
Colmar, Prantsusmaa
Surnud 4. oktoober 1904
Pariis, Prantsusmaa
Rahvus prantslane
Haridus École Nationale Supérieure des Beaux-Arts
Tegevusala skulptuur
Tuntud teoseid Vabadussammas (1886)
"Belforti lõvi" (1880)

Frédéric-Auguste Bartholdi (2. august 1834 Colmar, Prantsusmaa – 4. oktoober 1904 Pariis, Prantsusmaa) oli prantsuse skulptor, kelle tuntuim töö on New Yorgis asuv Vabadussammas.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Frédéric-Auguste Bartholdi sündis Ida-Prantsusmaal Alsace’is Colmari linnas 2. aprillil 1834 Itaalia ja Saksa päritolu protestantide peres. Perekonnanimi Bartholdi oli tõenäoliselt 17. sajandi lõpus ladinapärastatud versioon nimest Barthold.[1] Ta oli isa, maaomaniku ja prefektuuri nõuniku Jean Charles Bartholdi (1791–1836) ning ema, Ribeauvillé linnapea tütre Augusta Charlotte Bartholdi (1801–1891) neljast lapsest noorim ning koos vanima venna Jean Charlesiga ainuke, kes elas imikueast kauem.

Bartholdi isa suri 1836. aastal, kui noorim poeg oli kaheaastane. Pärast seda kolis ema koos kahe pojaga Pariisi, kus elasid nende sugulased. Pariisis olles hoidsid nad alal Colmaris asuvat kodu ning tegid sinna pikki külaskäike.[1]

1843.–1852. aastani omandas Bartholdi keskhariduse Pariisis Louis-le-Grandi lütseumis (ka Louis XIV lütseum).[1] Colmaris viibimise ajal õppis ta maalima kunstnik Martin Rossbachi juures.[2] Pariisis õppis ta paralleelselt skulptuuri Antoine Étexi ning arhitektuuri Henri Labrouste'i ja Eugène Emmanuel Viollet-le-Duci käe all. Pärast kooli lõppu suunduski ta École Nationale Supérieure des Beaux-Artsi õppima arhitektuuri ja maalimist, aga alustas ka maaliõpinguid Ary Schefferi käe all tema stuudios. Hiljem otsustas ta keskenduda skulptuurile ning sellest kujuneski ta põhiala.[1]

Loomingulise õitsengu algus[muuda | muuda lähteteksti]

1853. aastal esitas Bartholdi Pariisi Salongi näitusele hea samariitlase teemalise skulptuurigrupi, mis on hiljem valatud ka pronksi.

1855. ja 1856. aastal reisis Bartholdi oma sõprade, maalikunstniku ja maailmaränduri Édouard-Auguste Imeri ning maalikunstniku ja skulptori Jean-Léon Gérôme’iga Egiptuses, tutvumaks kohalike kolossaalsete arhitektuuriteostega, ning seejärel Jeemenis. Reisilt tõi ta kaasa joonistusi ja fotosid ning reisil kogetu mõjutas ka ta hilisemat loomingut.[3]

1855. aastal kutsuti Bartholdi kodulinna Colmari kavandama sealt pärit sõjaväelase Jean Rappi mälestuseks ausammast. Monument valmis 1856. aastal ja püstitati Champ-de-Marsi parki. Sellest ajast saati hakkas Bartholdi skulptorina laiemat tuntust koguma.

Frédéric-Auguste Bartholdi "Belforti lõvi" (1880)

1869. aastal naasis Bartholdi Egiptusse, et esitada Suessi kanali sissepääsu uue tuletorni kavand. Uusklassitsistlikus stiilis töö "Egiptlane tõrvikut kandmas" (L’Égypte éclairant l’Orient) kujutas 26 meetri kõrgust naist tõrvikut hoidmas. Bartholdi oli selle loomiseks saanud inspiratsiooni Abu Simbeli templitest ja Rhodose kolossist.[4] Ta kavand lükati aga kõrge hinna tõttu tagasi ning Port Saidi majakas ehitati hoopis François Coignet’ projekti järgi.

1870. aastal osales Bartholdi Prantsuse-Preisi sõjas. Ohvitserina võttis ta osa Colmari kaitselahingutest. Prantsusmaa kaotusest lööduna kavandas ta järgmistel aastatel mitu monumenti, kus kujutatakse Prantsusmaa kangelaslikkust võitluses Saksamaaga. Nende seas oli ka "Belforti lõvi" (Lion de Belfort), mille loomist alustas ta 1871. aastal, kuid mille lõpetas pärast tööde katkemist alles 1880. aastal. Möirgavat lõvi kujutav punasest liivakivist monument asub Prantsusmaal Belforti departemangus.

Vabadussammas[muuda | muuda lähteteksti]

Algne idee ehitada Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa vendluse tähistamiseks[5] sammas pärines juba 1865. aastast, kui selle pakkus vestluses Bartholdiga välja ta sõber, õigusteadlane ja poliitik Édouard René de Laboulaye. Ideega edasiliikumise halvas Prantsuse-Preisi sõda. 1875. aastal, pärast Prantsusmaa kolmanda vabariigi asutamist kordas Laboulaye mõjuka ühiskonnategelasena seda mõtet uuesti juba avalikult ning pakkus, et Prantsusmaa võiks rahastada kuju loomist ning Ameerika Ühendriigid kanda hoolt selle asupaiga ja jalami eest. Kokkuvõttes valatigi kuju Pariisis ning liideti hiljem tervikuks New Yorgis.[5]

Vabadussamba peaosa

Pärast seda, kui Bartholdi kodukant Alsace sattus Saksamaa kontrolli alla, süüvis ta tõsisemalt iseseisvuse ja vabaduse temaatikasse. Kuna ta kavandas tol ajal reisi Ameerika Ühendriikidesse, otsustas ta koos Laboulayega, et aeg on küps arutamaks monumendi ehitamist ka mõjukate ameeriklastega. 1871. aastal saabuski Bartholdi Ameerikasse, kus hakkas kuju loomisele toetust koguma.[6] Samal ajal töötas ta välja ka esimesed kavandid.

1875. aastal järgnes avalik kampaania ning avalikustati massiivse ausamba idee: skulptuuri kõrgus oli 45,05 meetrit ja monumendi kõrgus maapinnast tõrvikuni 93 meetrit.[7] Selline suurejooneline plaan tekitas vastuolulisi reaktsioone, kuid võeti üldiselt mõlemal pool Atlandi ookeani hästi vastu. Franko-ameerika liit kogus kuju ehitamiseks üle miljoni frangi. 1879. aastal sai Bartholdi Vabadussamba eest USA disainipatendi. 1886. aasta oktoobris avati kuju Liberty Islandil, sissesõiduteel New Yorgi sadamasse ametlikult kui Prantsuse ja Ameerika inimeste kingitus. Praeguseks on sellest saanud New Yorgi üks populaarsemaid turismiatraktsioone.

Vabadussammas (algselt "Vabadust valgustav sammas", pr La Liberté éclairant le monde, ingl Statue of Liberty) on uusklassitsistlik varase art nouveau tunnustega mälestusmärk, mis kujutab purustatud ahelatest välja astuvat naist, kes hoiab paremas käes vabadustõrvikut ja vasakus käes tahvlit kirjaga "JULY IV MDCCLXXVI" (Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäev). Ta kannab seitsme kiirega krooni, mille kiired sümboliseerivad seitset maailmajagu ja mandrit ning ühtlasi seitset merd. Prantsusmaal liikusid kuulujutud, et naise nägu on tehtud Bartholdi ema järgi, ning selles on leitud palju sarnast ka Bartholdi varasema tuletornikavandiga, mis kujutas Egiptuse talunaist.[8] 1984. aastal arvati Vabadussammas UNESCO maailmapärandi nimistusse.[9]

Hilisem elu[muuda | muuda lähteteksti]

1875. aastal liitus Bartholdi vabamüürlaste Alsace’i-Lorraine’i loožiga Pariisis.[10] 1876. aastal abiellus ta Ameerika Ühendriikides Rhode Islandil alsaslase Jeanne-Émilie Baheux’ga. Abielu oli õnnelik, kuid lastetu.

Frédéric-Auguste Bartholdi nn Bartholdi purskkaev (1878)

Ameerikas viibimise ajal kavandas Bartholdi mitu kuju ka kohalikesse linnadesse, nendest tuntuim on nn Bartholdi purskkaev (Fontaine Bartholdi, 1878), mis asub praegu Washingtonis Kapitooliumi juures botaanikaaias.[11] 1876. aastal valiti ta Philadelphias Ameerika Ühendriikide iseseisvuse 100 aasta täitumise tähistamiseks korraldatud maailmanäituse Prantsusmaa esindajate sekka. Näitusel eksponeeris ta pronkskujusid "Noor viinamarjakasvataja" (Le Petit vigneron, 1869), "Geenius leinas" (Le Génie funèbre, 1866), "Rahu ja vabadus" (Paix et Liberté) ning "Geenius meeleheite kammitsais" (Le Génie dans les griffes de la misère, 1859). Viimase eest pälvis ta pronksmedali.

Bartholdi astus viljaka kujude, monumentide ja portreede loojana Pariisi Salongis üles oma surmani. Ta tegeles ka õlimaali, akvarelli, fotograafia ja joonistamisega.

4. oktoobril 1904 suri Bartholdi 70 aasta vanuses oma kodus Pariisis tuberkuloosi tagajärjel.[12] Ta on maetud Montparnasse’i kalmistule Pariisis.

1922. aastal avati Bartholdide pere kodus Colmaris Bartholdi kodumuuseum.[13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Frédéric-Auguste Bartholdi". National Gallery of Art. Vaadatud 3. juunil 2018.
  2. ↑ Jean-Marie Schmitt. "Auguste Bartholdi: quand la forme n'est rien sans l'esprit". crdp-strasbourg.fr. Vaadatud 17. veebruaril 2021.
  3. ↑ Pierre Vidal (1994). Frédéric-Auguste Bartholdi, 1834–1904: Par la main, par l’esprit. Créations du Pélican. Lk 32. ISBN 2903696772.
  4. ↑ "The Statue of Liberty Story, From Egypt to New York". Arab American Historical Foundation. Vaadatud 18. veebruaril 2021.
  5. ↑ 5,0 5,1 Helgi Erilaid (21. november 2010). "Aja jälg kivis. Vabadussammas New Yorgis". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 4. juunil 2018.
  6. ↑ Barry Moreno (2000). The Statue of Liberty Encyclopedia. New York City: Simon & Schuster. Lk 39–40. ISBN 9780738536897.
  7. ↑ "Appletons' Cyclopædia of American Biography / Bartholdi, Frederic Auguste". wikisource.org. Vaadatud 3. juunil 2018.
  8. ↑ Inna-Katrin Hein (2. detsember 2015). "USA kuulsa Vabadussamba prototüübiks oli farmerist araablanna". elu24.ee. Vaadatud 4. juunil 2018.
  9. ↑ "Statue of Liberty". UNESCO. Vaadatud 18. veebruaril 2021.
  10. ↑ Giuseppe Seganti (2005). Massoni Famosi. Rome: Atanòr. ISBN 8871692233.
  11. ↑ "Bartholdi Park and Fountain". Architect of the Capitol. Vaadatud 18. veebruaril 2021.
  12. ↑ "1904, Décès, 06". Paris Archives. Vaadatud 18. veebruaril 2021.
  13. ↑ Peter Schenk (30. märts 2016). "Die Freiheitsstatue steht in Colmar". BZ Basel. Vaadatud 17. veebruaril 2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Frédéric-Auguste_Bartholdi&oldid=5945635"