Freeman Dyson

Allikas: Vikipeedia
Freeman Dyson
Freeman Dyson.jpg
Dyson 2005. aastal Long Now Foundationi seminaril
Sündinud 15. detsember 1923 (94-aastane)
Crowthorne, Berkshire, Inglismaa
Rahvus Briti päritolu ameeriklane
Tegevusala matemaatika
teoreetiline füüsika
Töökoht
Alma mater
Tuntumad tööd
Autasud
Abikaasa(d) Verena Huber-Dyson (1950–1958)[1]
Lapsed Esther Dyson, George Dyson, Dorothy Dyson, Mia Dyson, Rebecca Dyson, Emily Dyson
Veebileht sns.ias.edu/dyson

Freeman John Dyson FRS (sündinud 15. detsembril 1923) on Inglismaal sündinud Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik. Ta on tuntud oma töödega kvantelektrodünaamika, tahkisefüüsika ja astronoomia vallas.

Dyson on Princetonis asuva instituudi Institute for Advanced Studys emeriitprofessor, teadusajakirja "Bulletin of the Atomic Scientists" sponsorite nõukogu liige[2] ning Ameerika Ühendriikide valitsusele salajastes tehnoloogia- ja teadusalastes küsimustes nõu andva JASON-i nõukogu liige[3].

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Dyson sündis 15. detsembril 1923 Berkshire'is Crowthorne'is. Tema isa oli helilooja George Dyson, kes löödi 1941. aastal rüütliks. Dysoni ema oli hariduselt jurist, kuid töötas pärast poja sündi sotsiaaltöötajana.[4] Dyson huvitus lapsena arvudest ja päikesesüsteemist, eriti mõjutas teda Eric Temple Belli raamat "Men of Mathematics".[5][6] Ta on öelnud, et teda "kasvatati sotsialistina".[7]

Aastatel 1936–1941 oli Winchesteri Kolledžis õppejõud, kus ta isa töötas muusikaosakonna juhatajana.[8] 1943. aasta 25. juulil asus ta tööle Kuningliku Õhuväe (RAF) Pommitajate Väejuhatusse operatiivanalüüsi osakonda, kus ta tegeles analüütiliste meetodite loomisega, mis võimaldaks RAF-i pommitajatel Teise maailmasõja ajal efektiivsemalt Saksamaa sihtmärke tabada.[9] Sõja järel astus ta Cambridge'i ülikooli, omandades bakalaureusekraadi matemaatikas.[10] Aastatel 1946–1947 oli töötas ta Cambridge'i Trinity Kolledžis teadurina, elades filosoof Ludwig Wittgensteini, kes lahkus oma professoriametist Trinity Kolledžis 1947. aastal, korterist korrus madalamal.[11] 1947. aastal avaldas ta kaks uurimust arvuteooriast.[12][13].

Karjäär Ameerika Ühendriikides[muuda | muuda lähteteksti]

1947. aastal kolis Dyson Ameerika Ühendriikidesse, et tuumafüüsik Hans Bethe all omandada Cornelli Ülikoolis (1947–1948) doktorikraad füüsikas.[14] Cornellis tutvus Dyson Richard Feynmaniga.[6] Aastatel 1948–1949 töötas ta Princetoni Institute for Advanced Studys teadurina ja naasis hiljem Inglismaale (1949–1951), kus ta töötas Birminghami Ülikoolis.[15][16] Doktorikraad jäi Dysonil saamata. 1953. aastal suundus ta tagasi Ameerika Ühendriikidesse, töötades 1994. aastani instituudi Institute for Advanced Studys füüsikaprofessorina.[16] Alates 1994. aastast on ta IAS-i emeriitfüüsikaprofessor.[16]

1949. aastal demonstreeris Dyson kahe tollal kvantelektrodünaamikas kasutusel olnud meetodi: Richard Feynmani diagrammide ning Julian Schwingeri ja Shin'ichirō Tomonaga loodud operaatormeetodi võrdväärsust.[17]

Tööd[muuda | muuda lähteteksti]

Dysoni sfäär[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Dysoni sfäär.

Dysoni sfäär on teoreetiline hiigelehitis. See on tähest kindlal kaugusel olev ja tähte ümbritsev sfäär, mille abil saaks kasutada ära võimalikult palju tähe termotuumasünteesiprotsessides tekkivast energiast.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Dyson on olnud kaks korda abielus. Esimesest abielust šveitsi matemaatiku Verena Huber-Dysoniga on tal kaks last: Esther ja George. Teisest abielust Imme Jungiga on tal neli last: Dorothy, Mia, Rebecca ja Emily.[18]

Dysoni vanim tütar Esther on investor ja ärinaine, keda on nimetatud "arvutimaailma mõjukaimaks naiseks".[19] Ta poeg George on teadusajaloolane.[20]

Tal oli õde Alice (1920–2013).[21]

Tunnustused ja autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Dyson 2007. aastal instituudis Institute for Advanced Studys

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Obituary of Verena Huber-Dyson". Moles Farewell Tributes. 12. märts 2016. Vaadatud 3. detsember 2017. 
  2. "Board of Sponsors". Bulletin of the Atomic Scientists. Kasutatud 3. detsember 2017. Inglise keeles.
  3. John Horgan. "Rent-a-Genius". The New York Times, 16. aprill 2006. Kasutatud 22. detsember 2017. Inglise keeles.
  4. Joy E. Stocke. "The Scientist as Rebel: Freeman Dyson". Wild River Review. Kasutatud 5. detsember 2017. Inglise keeles.
  5. Thomas Lin. "AT 90, FREEMAN DYSON PONDERS HIS NEXT CHALLENGE". Wired, 31. märts 2014. Kasutatud 22. detsember 2017. Inglise keeles.
  6. 6,0 6,1 Quanta Magazine. "Freeman Dyson: A ‘Rebel’ Without a Ph.D.". YouTube, 11. juuni 2015. Kasutatud 22. detsember 2017. Inglise keeles.
  7. Ghodsee, Kristen (2015). The Left Side of History: World War II and the Unfulfilled Promise of Communism in Eastern Europe. Durham, NC: Duke University Press. lk 5. ISBN 978-0-822-35823-7.
  8. Phua Kok Khoo, Chan Phil Aik Hui, Chang Ngee-pong (2014). "Proceedings Of The Conference In Honour Of The 90th Birthday Of Freeman Dyson". World Scientific. ISBN 9814590126. lk 328.
  9. Freeman Dyson. "A Failure of Intelligence". MIT Technology Review, 1. november 2006. Kasutatud 22. detsember 2017. Inglise keeles.
  10. "Freeman Dyson". Institute for Advanced Study. Kasutatud 22. detsember 2017. Inglise keeles.
  11. Freeman Dyson. "What Can You Really Know?". The New York Review of Books, 8. november 2012. Kasutatud 22. detsember 2017. Inglise keeles.
  12. "The Approximation to Algebraic Numbers by Rationals," Acta Mathematica (Uppsala), 89, 1947, lk 225–240.
  13. "On Simultaneous Diophantine Approximations," Proceedings of the London Mathematical Society, Series 2, 49, 1947, lk 409–420.
  14. Silvan S. Schweber (1994). "QED and the Men Who Made It". Princeton, NJ: Princeton University Press. lk 392ff.
  15. "Physicist-Author Freeman Dyson to Give a Lecture Series at Brookhaven Lab — “Unfashionable Thoughts About Science and Technology,” May 13, 14, 15". Brookhaveni Riiklik Laboratoorium, 15. aprill 2002. Kasutatud 1. jaanuar 2018. Inglise keeles.
  16. 16,0 16,1 16,2 16,3 "Dyson, Freeman J.". American Institute of Physics. Kasutatud 4. detsember 2017. Inglise keeles.
  17. F. J. Dyson (1949). "The radiation theories of Tomonaga, Schwinger, and Feynman". Phys. Rev. 75 (3): 486–502. Bibcode:1949PhRv...75..486D. doi:10.1103/PhysRev.75.486. 
  18. Nicholas Dawidoff. "The Civil Heretic". The New York Times, 25. märts 2009. Kasutatud 1. jaanuar 2018. Inglise keeles.
  19. Tara McKelvey. "Esther Dyson: Breaking through tech’s glass ceiling". BBC, 27. mai 2014. Kasutatud 1. jaanuar 2018. Inglise keeles.
  20. Claudia Dreifus. "Looking Backward to Put New Technologies in Focus". The New York Times, 5. detsember 2011. Kasutatud 1. jaanuar 2018. Inglise keeles.
  21. Spicer, Paul (2014). "Sir George Dyson: His Life and Music". Boydell & Brewer Ltd. ISBN 9781843839033
  22. "Freeman Dyson". Londoni Kuninglik Seltsi. Kasutatud 3. detsember 2017. Inglise keeles.
  23. "Dannie Heineman Prize for Mathematical Physics". American Physical Society. Kasutatud 4. detsember 2017. Inglise keeles.
  24. "Lorentz medal". Hollandi Kuninglik Teaduste ja Kunstide Akadeemia. Kasutatud 4. detsember 2017. Inglise keeles.
  25. "Hughes Medal". NNDB. Kasutatud 4. detsember 2017. Inglise keeles.
  26. "Max-Planck-Medaille". Deutsche Physikalische Gesellschaft. Kasutatud 4. detsember 2017. Saksa keeles.
  27. Walter, Claire (1982). "Winners, the blue ribbon encyclopedia of awards". Facts on File Inc. ISBN 9780871963864. lk 438.
  28. "Theoreticians Name Dyson As Winner of Oppenheimer Prize". Physics Today (American Institute of Physics). Märts 1970. Bibcode:1970PhT....23c..97.. doi:10.1063/1.3022048. Vaadatud 1. märts 2015. 
  29. "Prize Winners". Iisraeli Tehnikainstituut. Kasutatud 4. detsember 2017. Inglise keeles.
  30. "June 9, 1988". American Institute of Physics. Kasutatud 4. detsember 2017. Inglise keeles.
  31. Schweve, Phillip F. (2013). "Maverick Genius: The Pioneering Odyssey of Freeman Dyson". Macmillan. ISBN 9781250021014. lk 223.
  32. "Oersted Medal". American Association of Physics Teachers. Kasutatud 4. detsember 2017. Inglise keeles.
  33. Neeraja Sankaran. "Physicist And Geneticist Are Named Winners Of Enrico Fermi Award". The Scientist, 31. oktoober 1994. Kasutatud 4. detsember 2017. Inglise keeles.
  34. Anne Ju. "Steven Strogatz wins Lewis Thomas science writing prize". Cornell Chronicle, 10. märts 2015. Cornelli Ülikool. Kasutatud 4. detsember 2017. Inglise keeles.
  35. Steve Connor. "£600,000 prize for physicist who urges ethics in science". The Independent, 23. märts 2000. Kasutatud 3. detsember 2017. Inglise keeles.
  36. "Dyson and Rubakov share the Pomeranchuk Prize for 2003". (lk 44). CERN Courier, Jaanuar / Veebruar 2004. Failitüüp: PDF. Kasutatud 4. detsember 2017. Inglise keeles.
  37. "Freeman Dyson Receives Henri Poincaré Prize". 6. september 2016. Institute for Advanced Study. Kasutatud 4. detsember 2017. Inglise keeles.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]