Frank Iero
| Frank Iero | |
|---|---|
 Frank Iero aastal 2014 | |
| Sünninimi | Frank Anthony Iero Jr. |
| Sündinud |
31. oktoober 1981 Belleville, New Jersey, Ameerika Ühendriigid |
| Stiilid | emo, post-hardcore, punkrokk, hardcore punk |
| Elukutse | muusik |
| Pill | kitarr, basskitarr, vokaal |
| Tegev | My Chemical Romance, L.S. Dunes |
| Seotud esitajad | Gerard Way, Mikey Way, Ray Toro, Anthony Green |
| Veebileht | frank-iero.com |
Frank Anthony Iero (sündinud 31. oktoobril 1981) on USA muusik.
Ta on ansambli My Chemical Romance rütmikitarrist ja ansambli L.S. Dunes kitarrist. Varem on ta olnud post hardcore'i viljeleva ansambli Leathermouthi vokalist. Ierol on käsil sooloprojekt "Frank Iero and the Future Violents" (varem ka "frnkiero and the cellabration" ning "Frank Iero and the Patience"). Tema esimene sooloalbum "Stomachaches" ilmus 26. augustil 2014.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Iero sündis New Jersey osariigis Belleville'is.[1] Lapsena põdes ta tihti bronhiiti ja kõrvapõletikku, mille tõttu sattus ta tihti haiglasse.[2] Ta õppis Queen of Peace Keskkoolis.[3] Ta jätkas haridusteed Rutgersi Ülikoolis stipendiumiga, kuid stuudium jäi pooleli, sest Iero jaoks oli tähtsam minna My Chemical Romance'iga kontserditurneele.
Iero vanemad läksid lahku tema noorpõlves ning ta elas ema juures, kes lubas tal korraldada oma keldris bändiproove. Nii Iero isa kui ka vanaisa olid muusikud ning olid noorukile eeskujuks. Isa õpetas talle, kuidas trumme mängida, kuid hiljem otsustas ta mängida kitarri.
Muusikakarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Varajased ansamblid ja Pencey Prep (1997–2002)
[muuda | muuda lähteteksti]Vaid 11-aastaselt hakkas Iero mängima New Jersey punkrokiansamblites. Enne My Chemical Romance'iga liitumist oli ta punkansambli Pencey Prep eestvedaja. Enne laialiminekut avaldas ansambel albumi "Heartbreak in Stereo". Albumi produtseeris plaadifirma Eyeball Records.
Kui Iero tegutses Pencey Prepis, sai ta sõbraks My Chemical Romance'i liikmetega. Temast sai nende demolinastuste suur fänn ning ta aitas neil korraldada esimesed esinemised. Pärast Pencey Prepi laialiminekut mängis Iero mitmes bändis, kaasaarvatud I Am A Graveyard, Hybrid ja Sector 12. Peagi pakuti talle rütmikitarristi kohta My Chemical Romance'is.
My Chemical Romance (2002–2013)
[muuda | muuda lähteteksti]
Iero liitus My Chemical Romance'iga aastal 2002. Ansambli debüütalbumisse "I Brought You My Bullets, You Brought Me Your Love" panustas Iero kahe laulu salvestamisega ("Honey, This Mirror Isn't Big Enough for the Two of Us" ja "Early Sunsets Over Monroeville"). Iero osales iga laulu loomises ansambli järgnevates stuudioalbumites. Nendeks olid "Three Cheers for Sweet Revenge", "The Black Parade" ja "Danger Days: The True Lives of the Fabulous Killjoys". 2013. aasta 22. märtsil läks ansambel lahku.
Leathermouth ja teised muusikaprojektid (2007–2016)
[muuda | muuda lähteteksti]2007. aastal moodustasid Iero ja ta sõbrad hardcore punk'i viljeleva ansambli Leathermouth (stiliseeritult LeATHERMØUTH). 2009. aasta 27. jaanuaril avaldasid nad oma esimese albumi "XO".[4] Ansambel lõpetas tegevuse aastal 2010. Iero tegutseb The Cure'i tribuutansamblis The Love Cats, mis on saanud nime The Cure'i samanimelise laulu järgi. Iero mängis basskitarri Reggie and the Full Effecti hüvastijätutuuril. Tema esimene soololaul "This Song Is A Curse" ilmus Tim Burtoni animafilmi "Frankenweenie" ametliku heliriba boonusloona.
2013. aasta alguses teatasid Iero ja James Dewees, et nad töötavad digital hardcore 'i projekti Death Spells kallal. Death Spellsi esimene album "Nothing Above, Nothing Below" ilmus 29. juunil 2016.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Apar, Corey. "Frank Iero Biography". AllMusic. Vaadatud 23. veebruar 2024.
- ↑ "Frank Iero". ImNotOkay.net. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2011. Vaadatud 23. veebruar 2024.
- ↑ Foster, D. R. (24. juuni 2009). "Where are they now: They hail from here; But they left their mark on the world". South Bergenite. Vaadatud 23. veebruar 2024.
- ↑ "LeATHERMOUTH – XO". Epitaph. 2009. Vaadatud 23. veebruar 2024.