Francesca Woodman

Allikas: Vikipeedia

Francesca Woodman (3. aprill 1958 – 19. jaanuar 1981) oli ameerika fotograaf, kes on enim tuntud dünaamiliste keha ja ajaruumi suhet käsitlevate must-valgete fotode poolest. Fotodel kujutab Woodman enamasti ennast ja noori alasti naismodelle hoolikalt valitud rekvisiitidega. Kaamera liikumise või pika säriaja tõttu, on naiste kehad sageli hägustatud ja sulatatud kokku neid ümbritsevaga. Modellide näod on tihti varjatud.

Elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Francesca Woodman sündis 3. aprillil 1958. aastal Denveris Colorados kunstnike Betty ja George Woodmani peresse. Ema Betty oli tunnustatud keraamik ja kunstiõpetaja ning isa George maalikunstnik ja fotograaf.

Alg- ja põhikooli hariduse (1963–1971) omandas Francesca Woodman Boulderi riiklikus koolis. Teise klassi hariduse omandas ta Firenzes Itaalias, kus hakkas võtma ka klaverimängu tunde. Huvi fotograafia vastu ilmnes Woodmanil küllaltki noorelt, sest tema varaseimad tööd on tehtud juba 13 aastasena (Yaschica kahe läätselise peegelkaameraga, mille andis talle isa). [1] Kolledži aastaid alustas Woodman 1972. aastal juba Massachusettsis erakoolis Abboti akadeemias (Abbot Academy), kus katsetused fotograafia alal jätkusid. 1973. aastal vahetas Woodman kooli ja asus õppima Phillipsi Akadeemiasse. Siiski lõpetas ta oma kolledžiõpingud 1975. aastal hoopis Boulderi riiklikus koolis. Sama aasta sügisel läks Woodman õppima Providenceis asuvasse Rhode Islandi disanikooli (RISD). Seal avastas ta enda jaoks Man Ray, Duane Michalsi ja Arthur Fellig Wegee loomingu. RISD diplomi programmi raames õppis Woodman oma viimase ülikooliaasta (1977–1978) Roomas Itaalias. Kuna ta rääkis veatult itaalia keelt, sai ta sõbrustada paljude itaalia intellektuaalide ja kunstnikega. 1978. aasta lõpupoolel naasis Woodman Rhode Islandisse, et lõpetada RISD.

1979. aastal kolis Woodman New Yorki. Sama aasta suve veetis ta Stanwoodis Washingtonis. Tagasi New Yorgis proovis Woodman alustada oma fotograafikarjääri, saates oma portfoolio laiali erinevatele moefotograafidele. Kuigi Woodman ei saanud moefotograafidelt mingisugust tagasisidet, suutis ta siiski väikese osa oma töödest eksponeerida alternatiivsetes kohtades. Sellest aga piisas, et saada 1980. aasta suvel prestiižika MacDowell Colony residentslikuks kunstnikuks New Hampshire'is. Sama aasta lõpus New Yorki naastes sai Woodmanist võitu depressioon, mis oli seotud nii ta tööde kui ka purunenud suhtega. Siiski andis ta järgmise aasta (1981) jaanuaris välja oma esimese ja ainsa elu jooksul ilmunud (enda tehtud) fotode kogumiku pealkirjaga „Mõned korrastamata sisemised geomeetriad” (Some Disordered Interior Geometries). Sama aasta 19. jaanuaril sooritas ta enesetapu, hüpates alla ühe kõrge New Yorgi hoone pööninguaknast, olles kõigest 22-aastane.[1][2]

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Natuke vähem kui 150 fotot on siiani avaldatud Woodmani üle 800st ilmutatud tööst. Woodman jättis endast maha arhiivi, mis koosnes rohkem kui 10 000 negatiivist, mis jäid tema vanemate käsutusse.[1]

Fotod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljud Woodmani pildid on pealkirjastamata – teada on enamasti ainult pildi tegemise koht ja kuupäev. Suur osa tema fotodest on tehtud eksperimenteerimise ja katsemeetodil, äkkrünnakuna tehnikale ja kompositsioonile. Woodmani lähenemine fotograafiale pööras pahupidi üldkohaldunud arusaama dokumentalistika taotlustest ja rakendusest.[3]

Woodmani varastes töödes on näha elemente, mis domineerivad ka tema hilisemates töödes. On selge, et tema stiil kujunes kuni RISDni üsna aeglaselt. Ülikooliaegadel muutusid tema tööd rohkem metoodilistemaks ja elavamateks.[1] Sage motiivide kordumine Woodmani töödes näitab seda kuivõrd suure ranguse ja pühendumusega suhtus ta oma töö praktikasse. Kunstniku loomingus võib näha mõjusid klassikalisest skulptuurist sürrealismini.[3]

Kõige enam tegi Woodman fotograafilisi autoportreid. Kuigi ta tegi mitmeid fotoseeriaid ka oma meessoost sõpradest, on tema tähelepanu peamiselt naise keha kujutamisel (kõige rohkem tema enda omal). Woodman väitis, et see tuleneb mugavusest, sest ta on endal alati käepärast võtta. Isegi teismelisena, mil ta endale poseeris, ei olnud tema fotod tehtud otseselt endast. Tema ise oli kõigest modell oma fotodel. Selline lähenemine sai üha selgemaks, mida kogenumaks ta sai nii naise kui fotograafina. Aja jooksul kaotas ta enda kui isiku oma piltidelt peaaegu täielikult. Väga harva on näha tema nägu, pildid on põhiliselt kehast.[3]

Mõned korrastamata sisemised geomeetriad[muuda | redigeeri lähteteksti]

See 24 leheküljeline raamat (Some Disordered Interior Geometries, 1981) on tehtud ühest itaalia geomeetria õpikust, millesse on lisatud 16 fotot. Fotode juurde on käsitsi kirjutatud kommentaarid ja mõnes kohas on õpiku teksti kaetud valgendustega.

Videod, 1975–1878[muuda | redigeeri lähteteksti]

RISDs õppides laenas Woodman koolist videokaamera ja tegi videofilme, mis olid tihedas seoses tema erinevate töödega. Osa videotest on olnud eksponeerimiseks Helsingi Linna Kunstimuuseumis ja Marian Goodmani New Yorgi galeriis (2004), samuti Cisneros Fontanals Art Foundationis, mis asub Miamiis Florida osariigis ja Tate Modernis, mis paikneb Londonis (2007–2008).

Mõjutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kriitikud ja ajaloolased on kirjutanud, et Woodmani mõjutasid järgmised kirjanduslikud žanrid, kunsti liikumised ja fotograafid:

  • Sürrealism – näiteks Woodman järgis sürrealistide liikumise traditsiooni sellega, et ta ei mõttestanud oma töid avalikult lahti. Samuti huvitus ta näivusele ligipääsemisest, selle koodi lahti murdmisest.
  • Gooti fantastika – väidetakse, et ta identifitseerus Victoria-aegsete kangelannadega.
  • Man Ray – (nt mitmed Ray fotod Meret Oppenheimist ja tema sürrealistlikud tööd).
  • Duane Michals – Woodmani ja Michalsi töödes on sarnasusi nagu hägustamine, inglid ja käsitsi kirjutamine.
  • Deborah Tuberville – Woodman imetles Tuberville'i tööd.
  • Arthur Fellig Wegee

Loomingu mõjust enne ja pärast surma[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma eluajal ei leidnud Woodman fotograafina tunnustust, küll aga pööratakse ta loomingule tänapäeval väga palju tähelepanu. 1980. aastate keskpaigast on Woodmanist saanud rohkelt uuritud, kõneainet tekitanud ja mõjukas kaasaegne fotograaf. Samas on tähepanu saanud ainult väike osa tema loomingust, sest kõigest ligikaudu 150 pilti[1] on avaldatud või eksponeeritud, kuigi Woodmani fotoarhiiv koosneb üle 800st pildist. Tema varajane surm tähendas seda, et ta ei näinud kunagi ise oma tööde mõju ulatust. Enamik Woodmani töödest on tehtud koolitüdrukuna, tudengina ja lühikesel perioodil peale tudengiaastate lõppu. Woodman ei pidanud end lõpuni täielikult realiseerinud fotokunstnikuks, hoolimata sellest nähakse tänapäeval tema katsetusi fotograafias iseseisva projektina.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Francesca Woodmani elust ja loomingust Utata Tribal Photography leheküljel. Vaadatud 31.05.2010.
  2. Artmagi artikkel Francesca Woodmani elust. Vaadatud 31.10.2010.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Chris Townsend. 2006. Scattered In Space and Time, Phaidon Press Limited.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]