Eve Pormeister

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eve Pormeister Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu katusel, 6.09.2019.

Eve Pormeister (aastani 1987 Vahtrik; sündinud 19. aprillil 1956 Raplas) on Eesti germanist, kirjandusuurija ja kultuurivahendaja.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Eve Pormeister lõpetas Lydia Koidula nim. Pärnu II Keskkooli 1974. aastal. 1980. aastal omandas ta uurimusega Gertrud Leuteneggeri proosast ja kirjanduskäsitusest ("Erzählende Prosa und Literaturauffassung von Gertrud Leutenegger") Leipzigi Ülikoolis diplomigermanisti kraadi. 1992. aastal sai ta Tartu Ülikoolis väitekirjaga "Põhilised arengusuunad 1970. ja 1980. aastate Šveitsi kirjanduses" ("Grundlegende Entwicklungstendenzen in der Schweizer Literatur der 70er und 80er Jahre des 20. Jahrhunderts") filosoofiamagistri kraadi saksakeelses kirjanduses. 2003. aastal kaitses ta sealsamas Claus Sommerhage juhendamise all väitekirja "Naiselikkuse pildid saksakeelses Šveitsi naiskirjanduses" ("Bilder des Weiblichen in der deutschsprachigen Schweizer Frauenliteratur") ja sai filosoofiadoktori kraadi.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Eve Pormeister töötas Tartu Ülikoolis aastatel 1980–1992 saksa filoloogia kateedri õpetajana, 1992–2004 germaani-romaani filoloogia osakonna saksa keele ja kirjanduse õppetooli lektorina ning 2004–2014 uuema saksakeelse kirjanduse dotsendina. Ta on õpetanud praktilist saksa keelt, foneetikat, uuemat saksakeelset kirjandust jm ning koostanud kõrg- ja üldhariduskooli õppevahendeid.

Eve Pormeister on olnud perioodiliselt ilmuva teaduskogumiku "Humaniora: Germanistica" rahvusvahelise toimetuskolleegiumi liige.

Ta on täiendanud end aastatel 1991–2001 mitu korda eri organisatsioonide stipendiaadina Saksamaal, 1994 ja 2002 Šveitsis.

Eve Pormeister on ühingu "Gesellschaft für die Erforschung der Deutschschweizer Literatur" (Basel/Šveits) liige ja Ene Mihkelsoni Seltsi asutajaliige. Ta on kuulunud Eesti Goethe Seltsi ja Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (EVKA). Aastatel 1994–2000 juhatas ta Eesti-Šveitsi Kultuuriseltsi.

Alates 2016. aastast töötab ta Tartu Linnaraamatukogus.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Eve Pormeistri uurimisvaldkonnaks on saksakeelne kirjandus (Šveits, Saksamaa, Austria), uurimisteemadeks kunstniku ja modelli / kirjaniku ja muusa vahekord loomingulises protsessis, naiste ajalooline ja kultuuriline roll, mäletamine ja unustamine, lõplikkuse kirjanduslikud antropoloogiad.

Ta on avaldanud teadustrükiseid, tõlkeid jm; koostanud ja toimetanud kogumikke, esinenud rahvusvahelistel kirjanduskonverentsidel ja organiseerinud neid ka ise; koostanud ja organiseerinud (kirjandus)näitusi. Enne 2016. aastat kirjutas, avaldas ja tegutses Eve Pormeister peamiselt saksa keeles, alates 2016. aastast on ta asunud mõtestama ja vahendama ka eesti kaasaegset kirjandust ning viinud läbi intervjuusid nii saksakeelsete kui ka eestikeelsete autoritega.

Eve Pormeistrilt on ilmunud kolm mahukamat raamatut: „Näen, kuulan, tunnetan. Vaatlusi, mõtisklusi maailma tajumisest ja eneseotsingutest sõna abil“ (Tallinn: EKSA, 2021); saksakeelne monograafia „Piirilkõndijad“ („Grenzgängerinnen. Gertud Leutenegger und die schreibende Nonne Silja Walter aus der Schweiz“, Berliin: Saxa Verlag, 2010), „Šveitsi saksakeelse naiskirjanduse naisekuvand“ („Bilder des Weiblichen in der deutschsprachigen Schweizer Frauenliteratur“. Tartu, 2003).

Teoseid (valik)[muuda | muuda lähteteksti]

  • Zum Stellenwert der mythischen Symbolik in Gertrud Leuteneggers Romanen Vorabend und Ninive. // TRÜ Toim 626, 1982, lk 114–128.
  • Deutsche Kulturgeschichte im 17. Jahrhundert Tartu, 1985, 86 lk.
  • Textbeiträge zur Phonologie und Phonetik. Tartu 1985, 203 lk.
  • Zur Schweizer Gegenwartsliteratur. Tartu, 1988, 115 lk.
  • Gertrud Leutenegger: Avalikult ja otsustavalt lahti öelda oma sajandi põhimõtetest. // Akadeemia 1989, nr 4. Tartu [tõlge], lk 704–710.
  • Die schreibende Nonne auf der Suche nach dem neuen Menschen. Silja Walters Chronikspiel „Die Jahrhundert-Treppe“. // Zeitschrift für Germanistik, 3/1993, lk 618–623.
  • Auf der Suche nach dem neuen Menschen. Ein Gespräch mit Silja Walter im Kloster Fahr. // Triangulum. Tartu, 1994, lk 173–182.
  • Pro und contra Kant. E. Y. Meyers Auseinandersetzung mit Immanuel Kant. // Triangulum. Tartu, 1995, lk 94–112.
  • Kirjandus ja kultuurilugu kuuluvad keeleõpetuse juurde. // Akadeemia 1999, nr 7, lk 1505–1509.
  • Zur Genese und zum Begriff der „Frauenliteratur“ // Triangulum. Riga, 2001, lk 79–96.
  • Mida tähendab tänapäeval Šveits. // Akadeemia 2001, nr 5, lk 977–987.
  • Urs Bugmann: Intervjuu „Jemand muss Pionierarbeit leisten“ ajalehele Neue Luzerner Zeitung v. 02.07.2002 — Neue Luzerner Zeitung. Nr. 150, 2. Juli 2002, lk. 11.
  • Ganz und gar im Fraulichen wurzelnd. Die schreibende Nonne Silja Walter. // Krista Vogelberg/Ene-Reet Soovik (Ed.): Linguistic and Cultural-Psychological Aspects of Communication Processes. Cultural studies series No.3. University of Tartu 2003, Cultural Studies Series 3, 2003, lk 112–122.
  • Bilder des Weiblichen in der deutschsprachigen Schweizer Frauenliteratur. Dissertation. // Tartu University Press, 2003, 394 lk.
  • Järelsõna Peter Stammi romaanile „Hajusad maastikud“. Tallinn: Huma, 2004, lk 125–133.
  • Kirjandus – tunnetuslik avatus ajale. Vestlus Šveitsi kirjaniku Peter Stammiga. // Postimees 29. X 2004, lk 17.
  • Peter Stammi jaoks on naine kui hajus maastik. Vestlus Šveitsi kirjaniku Peter Stammiga. // Pärnu Postimees 3. XI 2004, lk 9.
  • IN MEMORIAM. Claus Sommerhage (9.12.1950–16.07.2003). // Pormeister, Eve/Jagau, Axel (Hrsg.): In memoriam. Claus Sommerhage. Tartu University Press, 2005, lk 11–14.
  • Ingeborg Bachmann. Välditamatu poeet ja kõhklev looja. (25.06.1926–26.09.1973). // Akadeemia 2006, nr 1, lk 184–209.
  • Ein Buch über die Hölle. „Mir sind die Augen aufgegangen“. // Pormeister, Eve/ Graubner, Hans (Hrsg.): Ingeborg Bachmann. „Die Wahrheit ist dem Menschen zumutbar“. Konferenzbeiträge. Germanistica 2. Tartu University Press, 2007, lk 87–110.
  • Die von uns erahnte Sprache. Ingeborg Bachmann. // Latvijas Universitates Raksti Nr. 734. Literatþrzinàtne, folkloristika, màksla, Riga, Lativjas universitate, 2008, lk 37–50.
  • Das ambivalente Verhältnis einer Tochtergeneration zu ihren Müttern. Zoë Jenny: Das Blütenstaubzimmer (1997). // Germanistik als Kulturvermittler. Vergleichende Studien. Germanistica 3. Tartu University Press, 2008, lk 183–196.
  • Mit Müttern und Äpfeln durch die Zeiten. Gertrud Leutenegger: Pomona (2004). // Pormeister, Eve/Graubner, Hans (Hrsg.): Tradition und Moderne in der Literatur der Schweiz im 20. Jahrhundert. Konferenzbeiträge. Germanistica 4. Tartu University Press, 2008, lk 166–192.
  • Järelsõna Gertrud Leuteneggeri raamatule „Kohe pärast Gotthardi tuleb Milano toomkirik“ (Gleich nach dem Gotthard kommt der Mailänder Dom). // Loomingu raamatukogu 2008, nr 31–32, Tallinn: SA Kultuurileht, lk 53–63.
  • Zur deutschsprachigen (Frauen-)Literatur der Schweiz von 1975 bis zur Jahrhundertwende. // Am Rande im Zentrum. Beiträge des VII. Nordischen Germanistentreffens. Berlin: Saxa Verlag, 2009, lk 157–172.
  • Kersti Kreismanni tundeline teekond mööda kõrrepõldu. // Sirp 23. I 2009, lk 16–17.
  • „Tahan välja, valguse ja õhu kätte lennata...“. Kärt Hellerma „Sinine missa“ (2008) // Sirp 11. XII 2009, lk 16–17.
  • Ohne Erinnerung keine Gegenwart. Gertrud Leutenegger: Pomona (2004). // Interlitteraria 14 – 2009 – vol II. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 464–483.
  • Leseschmetterlinge. Literarische Etüden. Germanistisches Studentenjahrbuch 2008. Tartu: Atlex, 2009, 88 lk.
  • Frauen im literarischen Kanonisierungsprozess und in der (nationalen) Literaturgeschichtsschreibung. // Interlitteraria 15. Tartu, 2010, lk 352−374.
  • „Grenzgängerinnen. Gertrud Leutenegger und die schreibende Nonne Silja Walter aus der Schweiz“. Berlin: Saxa Verlag, 2010, 222 lk.[2][3][4][5]
  • „Zedern und Grillen wohin man sieht.“ Zur literarischen Gestaltung der Vergänglichkeit in Judith Hermanns Alice. // Günther, Friederike Felicitas, Torsten Hoffmann (Hrsg.): Anthropologien der Endlichkeit. Göttingen: Wallstein Verlag, 2011, lk 279‒296.
  • Das estnische Epos „Kalevipoeg“ und die Höllenfahrten des Sohns des Kalev. // Silke Pasewalck, Eve Pormeister, Torsten Hoffmann, Heinrich Detering (Hrsg.): „Nationalepen zwischen Fakten und Fiktionen“ Konferenzbeiträge. Humaniora: Germanistica 5. Tartu University Press, 2011, lk 256−279.
  • „Aber das Sterben scheint ansteckend zu sein“. Zur Spannung zwischen Tod, Kunstwerk und Selbstwerdung in Erica Pedrettis „Valerie oder Das unerzogene Auge“. // Grote, Michael/Henjum, Kjetil Berg/Ingebrigtsen, Espen/Pietzuch, Jan Paul (2013) (Hrsg.): Perspektiven. Das IX. Nordisch-Baltische Germanistentreffen in Os/Bergen, 14.–16. Juni 2012. Stockholm: Stockholm University, lk 189–201.
  • „Aber die Frage begleitete mich: Wie lebt man in einer Diktatur?“ Christa Wolf – Hoffnungen und Enttäuschungen einer DDR-Autorin. // „interlitteraria“ 18/2, University of Tartu Press, 2013, lk 444‒461.
  • Von Nationalem zu Menschlich-Universellem. Zum estnischen Epos Kalevipoeg. // Triangulum. Achtzehnte Folge, Riga, Tallinn, Kaunas 2013, lk 27‒42.
  • Vom Nachdenken über das Vergessen zur „schonungslose[n] Selbsterkenntnis“. Stadt der Engel oder The Overcoat of Dr. Freud von Christa Wolf. // Therese Hörnigk, Carsten Gansel (Hrsg.): Zwischen Moskauer Novelle und Stadt der Engel. Neue Perspektiven auf das Lebenswerk von Christa Wolf. Berlin: Verlag für Berlin-Brandenburg, 2015, lk 94–106.
  • Zwiesprache mit Gegensätzen in „Panischer Frühling“ (2014) von Gertrud Leutenegger. // Triangulum. Zwanzigste Folge. Bonn, 2015, lk 93–105.
  • Lagunemise esteetika. Valerie Fritsch: „Winteri aed“. // Postimees. AK, 30. IV 2016, lk 12–13.
  • Kas maailm on tunnetatav? Salapärane kass, ema, kõrb Eugen Ruge romaanis „Cabo de Gata“. // Akadeemia 2016, nr 10, lk 1733–1760.
  • Eve Pormeister Viivi Luigest. Kui mitte enne, siis Roomas saad sa seda näha ja kuulda. // Eve Pormeister, 1.11.2016 10:12, Rubriik: Kirjandus. Ettekanne kirjanduskonverentsilt „Viivi Luik 70, Ingeborg Bachmann 90“ 22. septembril. Kättesaadav: http://kultuur.err.ee/v/403da065-628f-49cc-bceb-451a6424f8c8
  • Tipp ja sügavik ühes koos. Hans Platzgumer, Serval. // Sirp 5. V 2017, lk 12–13.
  • „Ein Vogel im Sturm. Lind tormis. Hermann Hesse elust ja loomingust“. 2017 // VIDEO: https://www.youtube.com/watch?v=3P9JDo3PMww
  • Hanz Platzgumer: kodumaa, millesse kinni jäädakse on alati ängistav. Intervjuu. // Postimees 9. V 2017, lk 22–23.
  • Foto ja surm. Kai Aareleidi „Vene veri“ ja „Linnade põletamine“. // Looming 2017, nr 12, lk 1797–1805.
  • „Kirjutamine on alati ühtlasi ka reisimine“. Intervjuu Mirko Bonnéga. // Postimees. AK 5. V 2018, lk 14.
  • Luik, Viivi, Eve Pormeister 2018. Ma näen aega. // Looming 2018, nr 7, lk 978–988.
  • Ma näen aega. // Akadeemia 2019, nr 3, lk 518–528.
  • Miks õitsesid Hamburgis 1943. aasta sügisel kastanid ja sirel? // ERR kultuur. Mai 2019. Vt https://kultuur.err.ee/936064/eve-pormeister-miks-oitsesid-hamburgis-1943-aasta-sugisel-kastanid-ja-sirel
  • Elada inimväärikalt ja surra inimväärikalt. // Postimees. AK 4. V 2019, lk 14.
  • Ruunidest kuni kosmoseuduni. Kärt Hellerma lasteraamatut lugedes. // Looming 2019, nr 5, lk 715–721.
  • Kõige ilusam ja kõige jubedam asi. Viivi Luige „Varjuteateri“ haripunktist // Looming 2019, nr 11, lk 1485–1490.
  • Keravälk ja ema. Märkmeid Eeva Pargi raamatust „Minu kuninglikud kaelkirjakud“. // Looming 2020, nr 4, lk 573–579.
  • Igavene otsimine: teekond iseendani. Intervjuu Jaak Jõerüüdaga. // Akadeemia 2020, nr 7, 32. aastakäik, lk 1246–1277.
  • Luik, Viivi, Eve Pormeister, Ma näen aega. // Viivi Luik, „Selle kevade tervitus“. Tallinn: Kirjastus SE&JS, 2020, lk 147–175.
  • Miks ikkagi Šveitsi lambakoer? Piirilkõndija Kärt Hellerma romaani „Koer ja Kuu“ uurides. // Looming 2021, nr 1, lk 92–107.
  • Igavene otsimine: teekond iseendani. Intervjuu Jaak Jõerüüdaga. // Jaak Jõerüüt, „Tõde ja võim. Esseede, artiklite ja intervjuude valik aastatest 2011–2020“. Tallinn: EKSA, 2021, lk 221–264.
  • Näen, kuulan, tunnetan. Vaatlusi, mõtisklusi maailma tajumisest ja eneseotsingutest sõna abil. Tallinn: EKSA, 2021, 515 lk.[6]
  • Valgus – meie maailma alus. Vestlus Kärt Hellermaga. // Akadeemia 2021, nr 9, lk 1602 –1628.
  • Õunapuu – elu ja igaviku peitepilt. Kummardus Viivi Luigele. // Looming 2021, nr 11, lk 1550–1559.
  • Keskaeg meie sees ja ees. // Tähenduse teejuhid 19. II 2022, lk 13.
  • Maastiku lummuses ja köidikuis. Julio Llamazares, „Kuidas vaadata vett“. – Akadeemia 2022, nr 5, lk 857–871.
  • Poeedinartsiss. Kätlin Kaldmaa lasteraamat „Lydia“. – Edasi. org. 11. mai 2022. Vt. https://edasi.org/130466/raamatuarvustus-eve-pormeister-poeedinartsiss-katlin-kaldmaa-lydia/

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide
  2. Heinrich Detering: Dichterin und Nonne. // Frankfurter Allgemeine Zeitung, 21. X 2010, lk 26.
  3. Daniel Annen: Gertrud Leuteneggers Grenzgänge. // Boten der Urschweiz, 3. XI 2010, lk 9.
  4. Günter Nawe (13. detsember 2010). "Fortgehen und Daheimbleiben in einem". Glarean Magazin.
  5. Gotthard Fuchs: Rezensionen. Pormeister, Eve: Grenzgängerinnen. // Christ in der Gegenwart, 66. Jahrgang 2014.
  6. "Ilmus kirjandusuurija Eve Pormeistri filosoofiline tekstikogumik". Postimees. 29. oktoober 2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maarja Vaino. Poeetiline kangas isikliku ja kollektiivse teadvuse vahel. Eve Pormeister. Näen, kuulan, tunnetan. // Keel ja Kirjandus 2022, nr 4, lk 369–371.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.