Evald Mustel

Evald Mustel (vene keeles Эвальд Рудольфович Мустель; 3. juuni 1911 Sevastopol – 10. aprill 1988 Moskva) oli eesti päritolu Venemaa astrofüüsik.

Tema peamised uurimistööd käsitlesid Päikese füüsikat, tähtede atmosfääre, noovasid, supernoovasid ning Päikese korpuskulaarkiirguse mõju Maa magneto- ja atmosfäärile.

Mustel oli aastatel 1970–1976 Rahvusvahelise Astronoomiauniooni asepresident.

Haridus- ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Krimmi eestlaste^[1] perest pärit Evald Mustel õppis Moskva ehitustehnikumis^[1], seejärel Moskva Ülikooli mehaanika-matemaatika teaduskonnas, mille lõpetas 1935. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta Moskva ülikooli Šternbergi-nimelises riiklikus astronoomiainstituudis (1935–1951), samal ajal õppis aspirantuuris (1935–1939) ja doktorantuuris (1939–1943). Mustel kaitses kandidaadiväitekirja 1939. aastal ja füüsika-matemaatikadoktori kraadi 1944. aastal. Ühtlasi töötas ta õppejõuna Moskva ülikooli astrofüüsika kateedris dotsendina (1943–1944) ja professorina (1944–1951). Oli Krimmi astrofüüsikaobservatooriumi kaastööline aastail 1946–1960. Alates 1957. aastast töötas Mustel NSV Liidu Teaduste Akadeemia Astronoominõukogus (esimees aastail 1963–1986).

Teadus[muuda | muuda lähteteksti]

Mustel alustas juba tehnikumis õppides muutlike tähtede vaatlusi. Jätkas hiljem nende, samuti täheatmosfääride kiirgusliku tasakaalu, noovade ja supernoovade ehituse uurimist. Avastas noovade kestades anomaalselt suure süsiniku-, lämmastiku- ja hapnikusisalduse ning tugeva magnetvälja ja näitas, et supernoovade spektrites domineerivad neeldumisjooned. Uuris Päikeselt lähtuvate osakeste voogude omadusi ja nende mõju Maa atmosfääri tsirkulatsioonile.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1953 – NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valimine (astronoomia ja astrofüüsika alal)
1981 – A. Belopolski preemia NSV Liidu Teaduste Akadeemialt noovade, supernoovade ja Päikese aktiivsuse spektroskoopilise uurimise eest