Euroopa välisteenistus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Euroopa välisteenistus
en: European External Action Service
fr: Service européen pour l'action extérieure
Insignia of the European External Action Service.svg
Capital building brussels across schuman.jpg
Välisteenistuse peahoone
Lühend EEAS
Asutatud 01.01.2011
Asutaja Catherine Ashton
Asukoht Brüssel
Ametlikud keeled EL keeled
Välisteenistuse juht Josep Borrell
Koduleht eeas.europa.eu
Peaorgan Euroopa Liit
Eelarve maht € 731,1 miljonit (2020)[1]
Töötajad 4543 (2020)[1]

Euroopa välisteenistus (inglise keeles: European External Action Service, lühend EEAS) on Euroopa Liidu diplomaatiline teenistus. EEAS haldab Euroopa Liidu diplomaatilisi suhteid kolmandate riikidega ning korraldab Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat. Välisteenistuse peamine siht on muuta Euroopa Liidu välispoliitika järjepidavamaks ja tõhusamaks ja suurendada Euroopa mõju maailmas. EEAS asutati 2011. aastal ning seda juhib Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.[2][3]

Koosseis ja ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Välisteenistuses pakub hetkeseisuga tööd üle 4500 töötajale. Praegune EEASi struktuur kehtib 1. septembrist 2021. Euroopa välisteenistust juhib liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kuigi igapäevase asjaajamise eest vastutab organisatsioonis peamiselt Euroopa Liidu välisteenistuse peasekretär, kelleks hetkel on Stefano Sannino. Nii peamaja kui ka välisesindused toetavad oma tööga Euroopa liidu välisasjade kõrget esindajat liidu välis- ja julgeolekupoliitika korraldamisel ning teevad koostööd ELi riikide, ÜRO ja teiste juhtivate osalejate diplomaatiliste teenistustega. Euroopa välisteenistus koosneb:[2]

  1. Brüsselis töötavatest asjatundjatest, kelle on kohapeale lähetanud Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon ning Euroopa Liidu riikide diplomaatilised teenistused
  2. Euroopa Liidu saatkonnad ehk delegatsioonid, mida juhivad Euroopa Liidu suursaadikud

Kõrge esindaja on lisaks välisteenistuse juhi positsioonile ka Euroopa Komisjoni asepresident. Ta koordineerib Euroopa Komisjoni tööd välisteenistusega välissuhete valdkonnas ning juhatab kohtumisi, kus osalevad ELi välis-, kaitse- ja arenguministrid. Igapäevatööd peakorteris juhib peasekretär, keda toetavad tööülesannete täitmisel asepeasekretärid. Peahoones on kuus suurt osakonda, mis on jaotatud maailmajagude järgi: Aafrika; Ameerika;, Aasia ja Vaikse ookeani piirkond; Euroopa; Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia; Lähis-Ida; ja Põhja-Ameerika. Lisaks sellele on üks välisteenistuse osakond pühendatud ülemaailmse tegevuskava ja mitmepoolsete suhete arendamisele ja teine kriisiohje haldamiseks.[3]

Väljaspool oma piire on Euroopa Liidul paljudes riikides esindused ehk EL delegatsioonid, Euroopa Liidu eriesindajad ja Euroopa Liidu missioonid, mida kõige välisteenistus haldab. Delegatsioone on kokku 140 ja nende ülesandeks on laiendada koostööd sihtriigiga, arendada välissuhteid ja esindada ühtset Euroopa Liidu välispoliitikat kohapeal. Delegatsioonid teevad koostööd ka Euroopa Liidu liikmesriikide kohalike saatkondadega.[4] Eriesindajad edendavad Euroopa Liidu huve riikides ja regioonides, mis on vajanud kriiside tõttu erilist tähelepanu.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1992. aastal Maastrichti lepinguga otsustasid Euroopa Liidu liikmed rajada kogu liidu peale ühise välis- ja julgeolekupoliitika. 1999. aasta Amsterdami leppega rajati Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja positsioon, millele määrati Javier Solana. Esindaja positsioonist üksi jäi aga väheks ning 13. detsembril 2007 Lissaboni lepinguga leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku vajaduses rajada Euroopa välisteenus. Lissaboni leping täpsustas ka välisasjade esindaja täpsemat positsiooni, ning kui kõrge esindaja positsioonile sai 2009. aastal Catherine Ashton, liikus välisteenistuse loomine kiiresti edasi. Euroopa Liidu Nõukogu otsustas rajada Euroopa välisteenistuse 26. juulil 2010 Ashtoni ettepanekul. Euroopa Parlament kiitis organisatsiooni rajamise suure hääleenamusega heaks ning ametlikult hakkas EEAS tööle 1. jaanuaril 2011. Lisaks Ashtonile on välisteenistust juhtinud veel 2014-2019 Federica Mogherini ja 2019. aastast peale juhib organisatsiooni Josep Borrell.[3]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Annual Activity Report 2020" (PDF). European Union External Action. 23.06.2021.
  2. 2,0 2,1 "Euroopa välisteenistus (EEAS)". Euroopa Liit. Vaadatud 11.06.2022.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Creation of the European External Action Service". European Union External Action. 19.08.2021. Vaadatud 11.06.2022.
  4. "Who we are: Delegation of the European Union to Pakistan". Delegation of the European Union to Pakistan. 28.07.2021. Vaadatud 11.06.2022.