Mine sisu juurde

Roosterind-tüll

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eudromias morinellus)
Roosterind-tüll ehk mornel
Isane roosterind-tüll
Isane roosterind-tüll
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond Tülllased Charadriidae
Perekond Tüll Charadrius
Liik Roosterind-tüll ehk mornel
Binaarne nimetus
Charadrius morinellus
Linnaeus, 1758
Oranž: suvel Sinine: talvel
Oranž: suvel
Sinine: talvel
Roosterind-tülli muna

Roosterind-tüll ehk mornel (Charadrius morinellus, Eudromias morinellus) on väike kurvitsaline.

Süstemaatika ja välimus

[muuda | muuda lähteteksti]

Taksoni kirjeldas Carl von Linné 1758. aastal teoses Systema Naturae, nime all Charadrius Morinellus[1][2]. Roosterind-tüll on monotüüpne liik (alamliike ei eristata) [1]. Liiki käsitletakse perekonnas Charadrius[1].

Käsitlemise põhjused perekonnas Eudromias on

  • bioloogilised iseärasused – lõimetishooldes osaleb peamiselt isaslind[3];
  • välimuse iseärasused – morneli emaslind on hundsulestikus natuke eredamalt värvunud kui isaslind.

Roosterind-tüll on umbes rästa suurune, kehapikkusega 20–24 cm [3]. Tal on kõigis sulestikes selge hele ja pikk kulmutriip, mis ulatub kuklale, moodustades sellel v-kujundi (sarnaselt nõmmelõokesega); hele kaarjas puguvööt, rohekaskollased jalad ja mustjas nokk[4].

Levik ja bioloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Roosterind-tülli ehk morneli pesitsusareaal on ulatuslik, hõlmates mägesid Euraasia põhjaosas ja Alaska lääneosas. Talvitusareaal hõlmab Vahemere ümbruse Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida kuni Iraanini[5][2].

Kesk-Euroopas jääaja reliktina säilinud morneli populatsioonid on jäänud haruldaseks[6].

Morneli maailma populatsiooni hinnatakse küll kahanevaks, kuid liiki peetakse sellegipoolest praegu soodsas seisundis olevaks[5]. Euroopa mornelid rändavad väikestes salkades ja laial rindel, tehes rändepeatusi kindlaks kujunenud kohtades. Nad lahkuvad pesitsusaladelt augustis ja septembris ning tagasiränne algab hilises veebruaris või märtsis. Nad pesitsevad eraldi paaridena maist augustini. Vanalinnud võivad ööbida seltsingus. Ka talvitusalal tegutsevad mornelid seltsinguliselt[5].

Mornel pesitseb kiltmaadel ja mägedes hõreda taimkattega lauskjal lagemaastikul. Ka sambla, madala rohu või samblike ja kaljupaljanditega arktilises ranniku ja sisemaa tundras. Rändel peatuvad mornelid lühikese taimestikuga avamaastikul, nagu nõmmedel ja kesapõldudel. Mornelid talvitavad kivistes ja põõsastega steppides, poolkõrbetes ja kultuurmaastikus[5].

Morneli pesa on madal lohk paljal pinnasel või madalas taimistus. Sobiva elupaiga piiratuse puhul võivad nad pesitseda kahe kuni viie paarilistes hajali rühmades. Pesad rajatakse tavaliselt teineteisest paarsada meetrit kuni mitu kilomeetrit eemale [5]. Kurnas on kaks kuni neli muna[4], need on seemiskollase, kollaka või roheka taustaga ja kirjatud mustjaspruunide tähnidega[7].

Mornel on segatoiduline lind. Loomse toidu moodustavad erinevad selgrootud: mardikad, kahetiivalised, liblika röövikud, sihktiivalised, sipelgad, ämblikud, teod ja vihmaussid. Taimne toit on lehed, seemned, marjad ja õied (nt kukemarja perekonnast)[5].

Roosterind-tüll on väikesearvuline hajus läbirändaja[3], kevadrändel maikuu teisel poolel, sügisrändel augusti lõpus ja septembris[8]. Rändel morneleid kohatakse üksikult või mõne (väga harva üle kümne) isendilistes rühmades, madala rohukasvuga mererannikul ja sisemaal küntud põldudel[3][8]. Roosterind-tüll leiti Eestis esmakordselt 1870. aastatel Tartu juures[8] [9], praeguseni on liiki Eestis kohatud rohkem kui 30 korral; morneleid on maastikus raske leida, neid rändab Eestist tõenäoliselt läbi rohkem kui praegu arvatakse [3].

1990. aastate alguses avaldati ajakirjas Eesti Loodus järjejutuna Bengt Berg'i "Minu sõber mornel" ("Min vän fjällpiparen").

Roosterind-tülli on enam kui kolmveerand sajandi jooksul nimetatud mitmeti:

Eesti lindude nimestik Piiper, et al., 1922 roostepugu-rüüt
Eesti linnustik Härms, 1927 mornellrüüt
Eesti NSV linnud Kumari, 1954 roostepugu-tüll
Eesti lindude välimääraja Kumari, 1974 mornell
Eesti lindude välimääraja Kumari, 1981 mornel
Eesti entsüklopeedia EE, 1992 mornel
Birds of Estonia Leibak, et al., 1994 roosterind-tüll (mornel)
Euroopa linnud Jonsson, 1992 / EE, 2000 roosterind-tüll
  1. 1,0 1,1 1,2 Zoonomen
  2. 2,0 2,1 Internet Bird Collection
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 / Aasta lind – tüllid/ Aasta lind 2012 – tüllid
  4. 4,0 4,1 AvianWeb
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 "BirdLife". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. märts 2014. Vaadatud 29. juunil 2022.
  6. Biodiversity Europe
  7. Audubon Guides
  8. 8,0 8,1 8,2 Estbirding
  9. Russow, V. 1880. Die Ornis Ehst-, Liv- und Curlands mit besonderer Berücksichtigung der Zug- und Brutverhältnisse. – Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 2. Ser. 9 (1): 1–216

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]