Roosterind-tüll

Roosterind-tüll ehk mornel
Roosterind-tüll ehk mornel
	; Isane roosterind-tüll
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Tülllased Charadriidae;
Perekond	Eudromias;
Liik	Roosterind-tüll ehk mornel;
Binaarne nimetus
	Eudromias morinellus; Linnaeus, 1758
	; Oranž: suvel; Sinine: talvel;
Sünonüümid
	Charadrius morinellus

Roosterind-tüll ehk mornel (Eudromias morinellus) on väike kurvitsaline.

Süstemaatika ja välimus

Taksoni kirjeldas Carl von Linné 1758. aastal teoses "Systema Naturae" nimetuse Charadrius Morinellus all.^[2]^[3] Roosterind-tüll on monotüüpne liik (alamliike ei eristata).^[2]

Lind on umbes rästasuurune, kehapikkusega 20–24 cm.^[4] Tal on nii hund- kui ka puhkesulestikus selge hele ja pikk kulmutriip, mis ulatub kuklale, moodustades sellel V-kujundi (sarnaselt nõmmelõokesega); hele kaarjas puguvööt, rohekaskollased jalad ja mustjas nokk.^[5] Emaslind on hundsulestikus natuke eredamalt värvunud kui isaslind.

Levik ja bioloogia

Roosterind-tülli pesitsusareaal on ulatuslik, hõlmates mägesid Euraasia põhjaosas ja Alaska lääneosas. Talvitusareaaliks on Vahemere ümbruse Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida kuni Iraanini.^[6]^[3]

Kesk-Euroopas jääaja reliktina säilinud populatsioonid on jäänud haruldaseks.^[7]

Morneli populatsiooni maailmas hinnatakse küll kahanevaks, kuid liiki peetakse sellegipoolest praegu soodsas seisundis olevaks.^[6] Euroopa mornelid rändavad väikestes salkades ja laial rindel, tehes rändepeatusi kindlaks kujunenud kohtades. Nad lahkuvad pesitsusaladelt augustis ja septembris ning alustavad tagasirännet veebruari lõpus või märtsis. Nad pesitsevad eraldi paaridena maist augustini. Vanalinnud võivad ööbida seltsingus. Ka talvitusalal tegutsevad mornelid seltsingutena.^[6]

Mornel pesitseb kiltmaadel ja mägedes hõreda taimkattega lauskjal lagemaastikul, samuti sambla, madala rohu või samblike ja kaljupaljanditega arktilises tundras. Rändel peatuvad mornelid madala taimestikuga avamaastikul, näiteks nõmmedel ja kesapõldudel. Mornelid talvituvad kivistes ja põõsastega steppides, poolkõrbetes ja kultuurmaastikul.^[6]

Morneli pesa on madal lohk paljal pinnasel või madalas taimkattes. Sobivate elupaikade piiratuse puhul võivad nad pesitseda kahe- kuni viiepaarilistes hajali rühmades. Pesad rajatakse tavaliselt teineteisest paarsada meetrit kuni mitu kilomeetrit eemale.^[6]

Kurnas on kaks kuni neli muna,^[5] need on seemiskollase, kollaka või roheka taustaga ja kirjatud mustjaspruunide tähnidega.^[8] Munade ja poegade eest hoolitseb peamiselt isaslind.

Mornel on segatoiduline lind. Loomse toidu moodustavad selgrootud: mardikad, kahetiivalised, liblika röövikud, sihktiivalised, sipelgad, ämblikud, teod ja vihmaussid. Taimne toit on lehed, seemned, marjad ja õied (nt kukemarja perekonnast).^[6]

Eestis

Eestis on roosterind-tüll väikesearvuline hajus läbirändaja,^[4] kevadrändel maikuu teisel poolel, sügisrändel augusti lõpus ja septembris.^[9]

Rändel morneleid kohatakse üksikult või mõne- (väga harva üle kümne-) isendilistes rühmades madala rohuga mererannikul ja sisemaal küntud põldudel.^[4]^[9]

Roosterind-tülli nähti Eestis esmakordselt 1870. aastatel Tartu lähedal,^[9]^[10] praeguseni on liiki Eestis kohatud rohkem kui 30 korral. Morneleid on maastikul raske leida, neid rändab Eestist tõenäoliselt läbi rohkem, kui praegu arvatakse.^[4]

Meedias

1990. aastate alguses avaldati ajakirjas Eesti Loodus järjejutuna Bengt Bergi "Minu sõber mornel" ("Min vän fjällpiparen").

Nimetused

Roosterind-tülli on enam kui kolmveerand sajandi jooksul nimetatud mitmeti.

Eesti lindude nimestik	Piiper et al., 1922	roostepugu-rüüt
Eesti linnustik	Härms, 1927	mornellrüüt
Eesti NSV linnud	Kumari, 1954	roostepugu-tüll
Eesti lindude välimääraja	Kumari, 1974	mornell
Eesti lindude välimääraja	Kumari, 1981	mornel
Eesti entsüklopeedia	EE, 1992	mornel
Birds of Estonia	Leibak et al., 1994	roosterind-tüll (mornel)
Euroopa linnud	Jonsson, 1992 / EE, 2000	roosterind-tüll

Viited

↑ BirdLife International (2016). Eudromias morinellus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
1 2 Zoonomen
1 2 Internet Bird Collection
1 2 3 4 / Aasta lind – tüllid/ Aasta lind 2012 – tüllid
1 2 AvianWeb
1 2 3 4 5 6 "BirdLife". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. märts 2014. Vaadatud 29. juunil 2022.
↑ Biodiversity Europe
↑ Audubon Guides
1 2 3 Estbirding
↑ Russow, V. 1880. Die Ornis Ehst-, Liv- und Curlands mit besonderer Berücksichtigung der Zug- und Brutverhältnisse. – Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 2. Ser. 9 (1): 1–216

Välislingid

Roosterind-tüll andmebaasis eElurikkus
Avibase
Avibirds
xeno-canto

[1] BirdLife International (2016). Eudromias morinellus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.

[Zoonomen-2] 1 2 Zoonomen

[IBC-3] 1 2 Internet Bird Collection

[Aasta_lind-4] 1 2 3 4 / Aasta lind – tüllid/ Aasta lind 2012 – tüllid

[AvianWeb-5] 1 2 AvianWeb

[BirdLife-6] 1 2 3 4 5 6 "BirdLife". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. märts 2014. Vaadatud 29. juunil 2022.

[7] Biodiversity Europe

[8] Audubon Guides

[Estbirding-9] 1 2 3 Estbirding

[10] Russow, V. 1880. Die Ornis Ehst-, Liv- und Curlands mit besonderer Berücksichtigung der Zug- und Brutverhältnisse. – Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 2. Ser. 9 (1): 1–216

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]