Erich Friedrich Carl Walter
Erich Friedrich Carl Walter (31. juuli/12. august 1894 Peterburi – 8. juuli 1981 Eichwalde) oli Eesti vaimulik.
Õppis aastatel 1904–1912 Peterburi Peetri koolis, aastatel 1912–1913 Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1913–1916. Prooviaastal oli ta Peterburis. Ordineeriti 12. novembril 1917 Peterburis õpetajaks.
Oli aastal 1917 Peterburi Maarja koguduse adjunktõpetaja ja usuõpetaja ning ümbruskonna saksa kolooniate vikaarõpetaja. Aastal 1918 oli ta Narva Johannese koguduse vikaarõpetajaks ja usuõpetajaks. Aastatel 1919–1939 oli ta Tallinna Oleviste koguduse õpetaja ning Tallinna toomkooli ja Elisekooli (Elisenschule) usuõpetaja.
Lahkus aastal 1939 Saksamaale. Oli aastatel 1939–1945 luterlikuks vaimulikuks Posenis, pidades vahel teenistusi ka Riia toomkirikus. Aastatel 1945–1951 oli ta õpetajaks Güstrow' toomkirikus. Aastatel 1953–1963 oli õpetajaks Schwerinis. Jäi aastal 1963 emerituuri, suri Eichwaldes (Königs Wusterhauseni lähedal, Dahme-Spreewaldi kreisis, Brandenburgi liidumaal)[1][2].
Oli jaanuaris 1930 IV Riigikogu koosseisus[3].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Karl Friedrich Walter oli Peterburi Jeesuse koguduse (läti kogudus) õpetaja, vanaisa Karl Reinhold Walter oli Ropaži koguduse õpetaja. Tema äi Wilhelm Eugen Leonhard Kentmann oli Kullamaa Püha Johannese koguduse õpetaja.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885-1919. Böhlau Verlag Köln Wien
- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
- ↑ http://web3.nlib.ee/89287
