Erich Friedrich Carl Walter
Erich Friedrich Carl Walter (31. juuli/12. august 1894 Peterburi – 8. juuli 1981 Eichwalde) oli Eesti vaimulik.
Õppis aastatel 1904–1912 Peterburi Peetri koolis ja 1912–1913 Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1913–1916. Prooviaastal oli ta Peterburis. Ordineeriti 12. novembril 1917 Peterburis õpetajaks.
Oli 1917. aastal Peterburi Maarja koguduse adjunktõpetaja ja usuõpetaja ning ümbruskonna saksa kolooniate vikaarõpetaja. 1918. aastal oli ta Narva Johannese koguduse vikaarõpetaja ja usuõpetaja. Aastatel 1919–1939 oli ta Tallinna Oleviste koguduse õpetaja ning Tallinna toomkooli ja Elisekooli (Elisenschule) usuõpetaja.
1939. aastal kolis Saksamaale. Oli aastatel 1939–1945 luterlik vaimulik Posenis, pidades vahel teenistusi ka Riia toomkirikus. Aastatel 1945–1951 oli ta õpetaja Güstrow' toomkirikus. Aastatel 1953–1963 oli õpetaja Schwerinis. Jäi 1963. aastal emerituuri, suri Eichwaldes (Königs Wusterhauseni lähedal Dahme-Spreewaldi kreisis Brandenburgi liidumaal)[1][2].
Oli jaanuaris 1930 IV Riigikogu liige[3].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Karl Friedrich Walter oli Peterburi Jeesuse koguduse (läti kogudus) õpetaja, vanaisa Karl Reinhold Walter oli Ropaži koguduse õpetaja. Tema äi Wilhelm Eugen Leonhard Kentmann oli Kullamaa Püha Johannese koguduse õpetaja.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885-1919. Böhlau Verlag Köln Wien
- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
- ↑ http://web3.nlib.ee/89287