Tõlkimine

Allikas: Vikipeedia
Tõlkijate kaitsepühak Hieronymus. Michelangelo Merisi da Caravaggio, 1607. Malta

Tõlkimine on teksti vahendamine ühest keelest teise. Eesmärk on teksti sisu, stiili ja emotsiooni sihtkeelde ületoomine.

See, kas tuleks eelistada teksti sisu, vormi, stiili, mõju või funktsiooni täpset vahendamist, sõltub žanrist ja eesmärgist. Tõlkimine eeldab tõlkijalt originaalkeele valdamist, et tajuda nüansse, ja oskust arusaadut sihtkeeles sõnastada.[1] Suuline tõlkija on tõlk, kirjalikult teksti tõlkiv inimene on tõlkija.

Eesti kultuuris on tõlkel tähtis roll muuhulgas seetõttu, et piiblitõlke tõttu said kirjakeeles valitsevaks põhjaeesti murded ja juurdusid Eduard Ahrensi keeleuuendused.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Väljataga, Märt (27. november 2008). "Tõlkimise teooriast ja praktikast". Sirp. Vaadatud 11.02.2021.
  2. Toots, Kristo (28. september 2018). "Esimese eestikeelse Piibli mõju eestlusele ja eesti kirjakeelele" (PDF). Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverents. Vaadatud 11.02.2021.