Tõlkeuniversaalid
Tõlkeuniversaalid on keelelised tunnusjooned, mis on iseloomulikud just tõlketekstidele. Nende võtete eesmärk on muuta tõlgitud tekst sidusamaks, lugejale tuttavamaks, loetavamaks, ja need ei sõltu enamasti keele- ja tekstisüsteemide erinevast ülesehitusest.[1]
Kõige enam uuritumateks tõlkeuniversaalideks on lihtsustamine (simplification), täpsustamine (explicitation) ja tavapärastamine (normalization), aga universaalid võivad võtta väga erinevaid vorme. sellegipoolest vaieldakse tõlketeaduses senini, kas need universaalid on reaalselt olemas.
Juba kaua enne seda, kui tõlkeuuringutes hakati laialdaselt kasutama tekstikorpust, märkasid uurijad tõlkematerjalis teatud sarnasusi. Tekkis hüpotees, mille kohaselt on kõigisse tõlketekstidesse juba vaikimisi sisse kirjutatud suurem või väiksem hulk teatud mustreid ehk universaale.
Gideon Toury arvates eksisteerib universaalne tõlketeooria. Mona Baker oletab, et sarnased tunnusjooned, mis leiduvad kõigis tõlketekstides võrreldes lähtekeele tekstidega, viitavad, et säärased universaalid on olemas. Mona Bakeri arvates on need universaalid kognitiivne fenomen.[2]
1950ndate lõpus käis Eugene Nida välja semiootilise kaotusteooria (semiotic law of loss) ja väitis, et tõlkes läheb alati midagi paratamatult kaduma ning tõlkija võib püüda seda teatud strateegiaid kasutades korvata.[3] Sõna "strateegia" iseenesest on veidi ebatäpne selles mõttes, et kompenseerimine ei pruugi olla tingimata teadlik protsess. Seepärast räägitakse pigem tõlkeuniversaalidest. (Toury kasutab ka terminit "seadused" (laws), sagedane on erialakirjanduses ka termin "nihe" (shift).)
Sara Laviosa defineerib tõlkeuniversaalid kui "keelelised tunnused, mis ilmnevad tüüpiliselt tõlketekstides ja mida peetakse kahe keele vahelise vahendusprotsessi sama hästi kui vältimatuks kaasnähtuseks".[4] See käsitlus on seotud William Frawley (1984) "kolmanda koodiga", unikaalne keel, mis tekib lähte- ja sihtteksti, -keele ja -kultuuri kohtumispunktis.[5]
Sarnaselt Frawleyga kasutab Martin Gellerstam terminit translationese, tähistamaks tõlgitud keelele omast spetsiifilist dialekti. Eriti seostab ta seda lähteteksti nn sõrmejälgedega sihttekstis (eriti süntaktilisel tasandil).[6]
Tõlkeuniversaale on uurinud lisaks eelmainitutele ka Andrew Chesterman, Jean-Paul Vinay & Jean Darbelnet, Itamar Even-Zohar, Shoshana Blum-Kulka, Tiina Puurtinen jpt.
Tõlkeuniversaalid tõlkekäitumises[muuda | muuda lähteteksti]
Toury on kirjutanud ka tõlkeuniversaalidest tõlkekäitumises. Segmenteerimine on tõlkimisel ja interpreteerimisel vältimatu ning tõlkekäitumisele iseloomulikul segmenteerimisel mittekeelelises keskkonnas vaste puudub. See kujutab endast keelsüsteemi õigete featuuride allasurumist ja aktiveerimast üheaegselt, õigel ajal ja üksteisega õiges proportsioonis, enne kui tõlkija saab alustada teadliku tõlkeprotsessiga. Sellist tegevust defineeritakse kui "tõlkeühiku segmenteerimist".[7]
Eesti uurijad[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti keeles on lisaks Klaarika Kaldjärve eelmainitud tööle tõlkeuniversaale käsitlenud ka Marju Taukar, kuid empiiriliselt ei ole tõlkeuniversaalid kinnitust leidnud.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kaldjärv, Klaarika. "Autor, jutustaja, tõlkija. Borgese autofiktsioonid eesti keeles", TÜ väitekiri, 2007. https://web.archive.org/web/20161201075802/http://www.ekl.ee/tolkijad/up/uploads/Kaldjarv.pdf (Vaadatud 01.12.2016)
- ↑ Malmkjær, Kirsten. "The Oxford Handbook of Translation Studies", Oxford Press, 2011.
- ↑ Nida, Eugene. "Bible translating", Brower, R.A. toim. On translation. lk 11-31. Harvard University Press, 1959.
- ↑ Laviosa, Sara. "Corpus-based Translation Studies: Theory, Findings, Applications", lk 33-87. Amsterdam & New York, 2002.
- ↑ Frawley, William. "Prolegomenon to a Theory of Translation", Frawley, W toim. Translation: Literary, Linguistic and Philosophical Perspectives, plk 168. Associated University Press, 1984.
- ↑ Gellerstam, Martin. "Translationese in Swedish novels translated from English", Wollin & Landquist toim. Translation Studies in Scandinavia, (Skandinaavia tõlkekonverentsi materjalid, 1986.
- ↑ Toury, Gideon. "The Nature and Role of Norms in Translation", John Benjamin, Descriptive Translation Studies and Beyond, lk 53-69, 1995.
- ↑ Taukar, Marju. "Algupäraste ja tõlgitud eestikeelsete tekstide eristatavusest ning neile omistatud omadustest" Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 8, lk 245-256.