Angela Merkel
| Angela Merkel | |
|---|---|
 | |
| Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler | |
|
Ametiaeg 22. november 2005 – 8. detsember 2021 | |
| Eelnev | Gerhard Schröder |
| Järgnev | Olaf Scholz |
| Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu esimees | |
|
Ametiaeg 10. aprill 2000 – 7. detsember 2018 | |
| Eelnev | Wolfgang Schäuble |
| Järgnev | Annegret Kramp-Karrenbauer |
| Saksamaa keskkonnaminister | |
|
Ametiaeg 17. november 1994 – 26. oktoober 1998 | |
| Eelnev | Klaus Töpfer |
| Järgnev | Jürgen Trittin |
| Saksamaa nais- ja noorsooasjade minister | |
|
Ametiaeg 18. jaanuar 1991 – 17. november 1994 | |
| Eelnev | Ursula Lehr |
| Järgnev | Claudia Nolte |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
17. juuli 1954 Hamburg, Lääne-Saksamaa (praegune Saksamaa) |
| Erakond |
Demokraatlik Äratus (1989-1990) Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (1990-) |
| Alma mater | Leipzigi ülikool |
| Autogramm |
 |
Angela Dorothea Merkel (neiupõlvenimega Kasner; sündinud 17. juulil 1954 Hamburgis) on Saksamaa poliitik, kes oli 2005–2021 liidukantsler.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Horst Kasner (1926–2011) oli luterlik pastor. Merkeli ema Herlind (neiupõlvenimi Jentzsch, s. 1928) oli inglise ja ladina filoloog.
Aastal 1954 sai Merkeli isa pastori koha Quitzowi kirikus, Perlebergi lähedal Saksa DV-s. Perekond kolis lähedalasuvasse Templini linna, kus Merkel ka üles kasvas.
Aastal 1973 astus Merkel Leipzigi Ülikooli, kus õppis füüsikat. Kooli lõpetas ta 1978. aastal ning asus tööle Saksa DV Teaduste Akadeemia füüsikalise keemia instituudis (1978–1990). Ta oli instituudis agitatsiooni- ja propagandasekretär FDJ liinis.
Poliitikukarjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Poliitikasse läks ta aastal 1989.
Aastal 1991 valiti Merkel Helmut Kohli valitsuse nais- ja noorsooasjade ministriks.
Aastal 1994 määrati ta keskkonnaministriks.
Aastal 1998 sai Merkelist Kristlik-Demokraatliku Liidu peasekretär.
Aastatel 2000–2018 oli ta Kristlik-Demokraatliku Liidu esimees.
Alates 22. novembrist 2005 on Merkel Saksamaa liidukantsler.
Merkel on tugevalt mõjutanud Euroopa Liidu poliitikat. 2007. aastal oli Merkel Euroopa Nõukogu president ning mängis olulist rolli Lissaboni lepingu sõlmimisel.
Merkel mängis ka olulist rolli 2008. aasta majanduskriisi ning sellele järgnenud Euroopa võlakriisi tagajärgede lahendamisel, kus ta võttis enda kanda peamise otsustaja rolli.
2015. aastal puhkenud pagulaskriisi ajal lubas Merkel Saksamaa liidukantslerina pakkuda abi Süüriast ja mujalt Lähis-Idast Saksamaale saabuvatele pagulastele. Kuulsaks sai Merkeli ütlus "Wir schaffen das" ("Me saame sellega hakkama"). Tema valitsusajal otsustas Saksamaa pakkuda varjupaika 800 000 Euroopasse saabunud Lähis-Ida sõjapõgenikule.
Merkel on kõige kauem võimul püsinud Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusjuht.
2018. aasta oktoobris teatas Merkel, et ei kavatse enam kandideerida Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu juhiks, ent lubas jääda liidukantsleriks kuni 2021. aasta valimisteni. Merkel on kõige kauem võimul olnud valitsusjuht Euroopa Liidus.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2008 – Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden
- 2008 – Karl Suure auhind
- 2021 – Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hajo Schumacher, "Angela Merkeli edu saladused. Võimu kaksteist seadust". Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver. Olion, Tallinn 2010, 215 lk; ISBN 9789985666074
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Angela Merkel |
- Liidukantsleri kabinet (saksa keeles)
| Eelnev Gerhard Schröder |
Saksamaa liidukantsler 2005–2021 |
Järgnev Olaf Scholz |