Wolfgang Schäuble
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2022) |
Wolfgang Schäuble (18. september 1942 Freiburg – 26. detsember 2023 Offenburg) oli Saksamaa poliitik (CDU).
Ta lõpetas aastal 1961 gümnaasiumi Hausachis (asub Ortenau kreisis Freiburgi ringkonnas Baden-Württembergi liidumaal). Ta on õppinud Freiburgi ja Hamburgi Ülikoolis õigusteadust ja majandust.
Schäuble poliitikukarjäär algas 1961. aastal, kui ta astus Junge Unioni (CDU noortetiib). Ülikooliaastail oli ta CDU-ga seotud Kristlik-Demokraatlike Üliõpilaste Liidu (Ring Christlich-Demokratischer Studenten) Freiburgi ja Hamburgi ülikoolide harude juht. 1965. aastal astus ta ka CDU-sse.
19. novembril 1972 toimunud Liidupäeva valimistel kandideeris ta Offenburgi valimisringkonnas, kus sai 53,3% häältest. Ta oli Offenburgi saadikuks kuni surmani, teenides nii kokku 51 aastat. Ta valiti Liidupäeva alati otse valimisringkonnast, mitte parteinimekirja kaudu. Ainult kolmel korral (2009, 2017 ja 2021) ei võitnud ta absoluutenamust hääli, 2021. aasta valimised olid ka ainsad, kui ta ei saanud vähemalt 47% häältest. 21. oktoobril 2017 sai temast Saksamaa ajaloo pikima ametiajaga parlamendiliige.
Aastatel 1984–1989 oli ta Saksamaa riigiminister (Bundesminister für besondere Aufgaben). Aastatel 1989–1991 oli ta Saksamaa siseminister (Helmut Kohli valitsuses). 12. oktoobril 1990 langes Oppenaus (asub Ortenau kreisis Freiburgi ringkonnas Baden-Württembergi liidumaal) vaimuhaige inimese atentaadi ohvriks, mille tagajärjel ta sai liikuda vaid ratastoolis. Aastatel 1998–2000 oli ta Kristlik-Demokraatlik Liidu esimees. 1997. aastal teatas Kohl, et Schäuble oli tema eelistatud mantlipärijaks, kuid ta ei tahtnud võimu üle anda enne 2002. aastat.[1]
2001. aastal, pärast Berliini linnapea Eberhard Diepgeni tagandamist umbusaldushääletusega peeti Schäublet üheks võimalikuks linnapeakandidaadiks, kuid Berliini CDU keeldus.[2]
2004. aastal plaanisid mõned CDU-CSU poliitikud nimetada Schäuble presidendikandidaadiks tema pika kogemuse tõttu. Teda toetasid ka näiteks Baieri peaminister Edmund Stoiber ja Hesse peaminister Roland Koch, kuid tema vastu oli suur osa CDU-st ja ka liberaalne FDP, kuna CDU 1990. aastate lõpu rahastusskandaal ei olnud kunagi lõplikult lahendatud.[3]
Aastatel 2005–2009 oli ta Angela Merkeli valitsuses Saksamaa siseminister ja 28. oktoobrist 2009 kuni 24. oktoobrini 2017 Saksamaa rahandusminister.
24. oktoobrist 2017 kuni 26. oktoobrini 2021 oli ta Saksamaa Liidupäeva president. Tema mantlipärijaks Bundestagi presidendina sai Bärbel Basi.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa Karl Schäuble (1907–2000) oli samuti CDU poliitik. Ta on 1969. aastast abielus ökonomist Ingeborg Schäublega (sündinud Ingeborg Hensle), neil on kolm tütart ja üks poeg. Tema vanem vend Frieder Schäuble (1937–2011) oli jurist Leipzigis, noorem vend Thomas Schäuble (1948–2013) oli siseminister Baden-Württembergi liidumaal.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ deutschlandfunk.de. "Wolfgang Schäuble ist tot". Deutschlandfunk (saksa). Vaadatud 30. detsembril 2023.
- ↑ "Schäuble: Vom Hoffnungsträger zum ewigen Verlierer". Der Spiegel (saksa). 17. juuni 2001. ISSN 2195-1349. Vaadatud 31. detsembril 2023.
- ↑ "CDU-Spendenaffäre: Schäuble belastet erneut Kohl - WELT". DIE WELT (saksa). 24. august 2015. Vaadatud 31. detsembril 2023.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Schäuble: me teadsime, aga ei tahtnud tunnistada ühepoolset sõltuvust Venemaast" ERR, 13. detsember 2022