Pooljagu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jürka (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
17. rida: 17. rida:
Eesti Sõjaväes nimetati 1940. aastani grupiks ka [[suurtükivägi|suurtükiväes]] ja [[õhutõrje]]s (õhukaitse) [[pataljon]]ile vastavat (suurtükkidega relvastatud) üksust. Sellega seonduvalt on nimetatud Eesti Kaitseväes taasloodud suurtükiväeosa samuti Suurtükiväegrupiks.
Eesti Sõjaväes nimetati 1940. aastani grupiks ka [[suurtükivägi|suurtükiväes]] ja [[õhutõrje]]s (õhukaitse) [[pataljon]]ile vastavat (suurtükkidega relvastatud) üksust. Sellega seonduvalt on nimetatud Eesti Kaitseväes taasloodud suurtükiväeosa samuti Suurtükiväegrupiks.


[[Kategooria:Sõjandus]]
[[Kategooria:Väeüksused]]

Redaktsioon: 23. november 2007, kell 22:42

Grupp on sõjaväeline jaost väiksem allüksus, mis koosneb reeglina 3...6 inimesest. Grupi koosseis sõltub otstarbest ja ülesandest. Grupp võib kuuluda kas jao koosseisu või olla allutatud vahetult kõrgemale üksusele.

Grupi ülem on tavaliselt vanem sõdur või nooremallohvitser. Oluliste ülesannete täitmiseks mõeldud gruppi võib juhtida ka kõrgema auastmega sõjaväelane.

Näiteks:

  • tankitõrjegrupp
  • luuregrupp
  • vaatlusgrupp
  • tulejuhtimisgrupp
  • evakuatsioonigrupp
  • tulepositsioonide mõõdistusgrupp
  • remondigrupp
  • laskemoonagrupp

Taktikalise tegevuse koordineerimiseks ja omavahelise koostöö organiseerimiseks võidakse formeerida rügementidest, pataljonidest või/ja kompaniidest lahingülesande täitmiseks ajutisi lahingugruppe või taktikalisi gruppe.

Eesti Sõjaväes nimetati 1940. aastani grupiks ka suurtükiväes ja õhutõrjes (õhukaitse) pataljonile vastavat (suurtükkidega relvastatud) üksust. Sellega seonduvalt on nimetatud Eesti Kaitseväes taasloodud suurtükiväeosa samuti Suurtükiväegrupiks.