Viimsi vald

Viimsi vald
[[Fail:|100x80px|ääris|Lipp]] [[Fail:|90x90px|Vapp]]
Pindala: 72,8 km²
Elanikke: 14 346 (2007)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
EHAKi kood: 0890
Keskus: Viimsi

Viimsi vald asub Harju maakonnas Tallinnast idas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning Naissaare, Prangli, Aksi, Tiirloodi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saare.

Asustus

Viimsi vallas on 2 alevikku ja 18 küla.

Alevikud

Viimsi, Haabneeme.

Külad

Idaotsa, Kelnase, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Lääneotsa, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Naissaare, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tammneeme, Äigrumäe.

Ajalugu

Viimsi poolsaare ajalugu ulatub tagasi 3. - 4. sajandisse. Seda tõendavad 1990. aastal toimunud muinaskalmete väljakaevamiste tulemused Pärnamäel, kus avastati üle 200 väärtusliku muinasleiu. Varasemad kirjalikud teated Viimsi kohta ulatuvad Taani hindamisraamatu järgi 13. sajandi keskele.

Viimsi mõisa rajas Pirita klooster 1471. a. Pärast kloostri hävitamist 1577. a. kuulus mõis Rootsi kroonule, alates aastast 1629 Tallinna bürgermeister Otto Derenhtalile. Eesti Vabariigi 1919. a. maareformiga anti Viimsi mõis kindral Johan Laidonerile autasuna teenete eest Vabadussõjas. Praegu asub hoones J. Laidoneri muuseum.

Haabneemet on esimest korda mainitud 1271 (Apones), Miidurannat 1588 (Mitorannes). Keskajal asustasid Haabneemet rootslased, kellel oli seal väike mõis (Habbinem) ja kindlus.

Viimsi vald eraldati 1919. aastal Nehatu vallast ja kaotati 1939. aastal seoses Iru valla moodustamisega. Hilisem Viimsi külanõukogu sai omavalitsusliku valla staatuse 1990. aasta detsembris. 1990. aasta 20. detsembril taastati valla omavalitsuslikud õigused.

1241.a. Esmakordselt märgitakse “Taani hindamisraamatus” nn. Suures Eestimaa nimistus Revala kihelkonna, Jõelähtme kirikuringkonnas seitsmeadramaalist küla - Uainra (häälda Vianra, Viama). 1219.a. Külaelanikud ristiti taani vallutajate poolt. 1271.a. Viimsi poolsaarel asutati rootslaste vallutusretkede ja sisserände tulemusel küla – Apones (Haabneeme). 15. sajand. Liivimaa Ordu eraldas (müüs) Pirita kloostrile oma Tallinna linnuse peamised valdused Viimsi poolsaarel ning klooster rajas Viimsi põlisküla maadele mõisa. 26. jaanuar 1919.a. Viimsi valla asutamine toimus Viimsi rahva tahtel Viimsi Valla asutamiskoosolekul ning EV Ajutise Valitsuse loal (kooseisu arvati ka Leppneeme, Tammneeme ja Pirita küla), mille piires elas 1258 elanikku. 07. jaanuar 1923. a. Pirita küla liideti Tallinna linnaga (211 ha ja 170 elanikuga). 1939. a. Viimsi vald liideti Eesti Vabariigi valdade reformi aegu Iru vallaga. 20. detsember 1990. a. Viimsi külanõukogu sai esimesena Harjumaal taas valla õigused ja staatuse.

Sõprusvallad on Ylivieska Soomes ja Täby vald Rootsis.

Vaatamisväärsused

Laidoneri muuseum

Viimsi mõisa rajas Pirita klooster 1471. aastal. Aegade jooksul vahetas mõis mitu omanikku. 1882. aastal ostis Felix Schottländer Viimsi mõisa ühes Aegna saarega parun Maydellilt. 16. septembril 1919 Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja Ülemjuhatajale kindral Johan Laidonerile. Septembris 1944 asus mõisa Nõukogude Liidu sõjaväeosa. Oktoobris 1992 anti mõis üle Viimsi valla haldusse.

2001. a kirjutasid Kaitseministeerium ja Viimsi vald alla lepingule, mille alusel anti ministeeriumile üle Viimsi mõisa peahoone, kus alustas tööd Laidoneri muuseum.

Välislingid

• Viimsi valla koduleht