Johann Renner: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. september 2007, kell 09:44

Johann Renner (umbes 1525 Vestfaal, Tecklemburg – 1583) oli saksa kroonik.

Ta sündis linnakodaniku pojana, lõpetas juurastuudiumi ja sai notari hariduse.

Renner saabus 1556. aasta kevadel Liivimaale, kus asus teenistusse Järva foogti Berent van Schmerteni sekretärina, hiljem Pärnu foogti Rotger Wulfi kirjutajana.

Aastal 1561 lahkus ta Saksamaale. Ta elas algul Ida-Friisimaal, siis Speyeris ning lõpuks Bremenis, kus asus tööle kohtus kuningliku notarina. Oma põhitöö kõrvalt kirjutas ta valmis Liivimaa ajaloo ja Bremeni kroonika.

Liivimaa ajaloos kajastas ta sündmusi Vana-Liivimaal oma sealviibimise ajal. Sinna mahtus faktiderohke kirjeldus Liivi sõjast ja 1560. aasta talurahvarahutustest Harju- ja Järvamaal ning 1556. aasta koadjuutoritülist.

Et käsikiri ei jõudnud kohe pärast valmimist (1562) trükki, olid viimased arhiivimärked sellest pärit 18. sajandist. Käsikiri avastati 1870 Breemeni Muuseumiühingu raamatukogust, kuid see oli autori poolt juba ümbertöötatud variant, mis kajastas sündmusi 1582. aastani ja milles nii mõnedki kohad olid Balthasar Russowi 1578 ilmunud raamatu mõjutusel ümber kirjutatud. Seetõttu jätkati otsinguid. Aastal 1934 leidis originaali Lübecki linnaraamatukogust P. Karlstedt. Õnneks tegi ta sellest väga täpse koopia.

Sõja eest peideti raamatukogus leidunud väärtasjad ja käsikirjad soolakaevandusse varjule, kust nõukogude võim viis need pärast Saksamaa kapitulatsiooni Venemaale. 1990. aastal tagastas Venemaa küll Lübecki, Bremeni, Hamburgi ja Tallinna vanad dokumendikogud, kuid Renneri käsikirja seal ei olnud.

Teosed

Johann Renner. Liivimaa Ajalugu 1556-1561. Kirjastus Olion, Tallinn 1995. 2. trükk: sama, 2006.

Kirjandus

Kohl, J. G. Aeussere Lebensumstände Renners. Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kuralands. Bd. XII. H. 1. Riga, 1872, S. 138-159.

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 Liivimaa ajaloos kajastas ta sündmusi [[Vana-Liivimaa]]l oma sealviibimise ajal. Sinna mahtus faktiderohke kirjeldus [[Liivi sõda|Liivi sõjast]] ja [[1560]]. aasta talurahvarahutustest [[Harjumaa|Harju-]] ja [[Järvamaa]]l ning 1556. aasta [[koadjuutoritüli]]st.
-Et käsikiri ei jõudnud kohe pärast valmimist ([[1562]]) trükki, olid viimased arhiivimärked sellest pärit [[18. sajand]]ist. Käsikiri avastati [[1870]] [[Breemeni Muuseumiühingu raamatukogu]]st, kuid see oli autori poolt juba ümbertöötatud variant, mis kajastas sündmusi [[1682]]. aastani ja milles nii mõnedki kohad olid [[Balthasar Russow]]i [[1578]] ilmunud raamatu mõjutusel ümber kirjutatud.
+Et käsikiri ei jõudnud kohe pärast valmimist ([[1562]]) trükki, olid viimased arhiivimärked sellest pärit [[18. sajand]]ist. Käsikiri avastati [[1870]] [[Breemeni Muuseumiühingu raamatukogu]]st, kuid see oli autori poolt juba ümbertöötatud variant, mis kajastas sündmusi [[1582]]. aastani ja milles nii mõnedki kohad olid [[Balthasar Russow]]i [[1578]] ilmunud raamatu mõjutusel ümber kirjutatud.
 Seetõttu jätkati otsinguid. Aastal [[1934]]  leidis originaali [[Lübecki linnaraamatukogu]]st P. Karlstedt. Õnneks tegi ta sellest väga täpse koopia.