Aru: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
''See artikkel räägib intellektist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Aru (täpsustus)]] |
''See artikkel räägib intellektist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Aru (täpsustus)]] |
||
---- |
---- |
||
'''Aru''' ([[saksa keel]]es ''Verstand'') on kitsamas mõttes (erinevalt [[mõistus]]est) [[inimene|inimese]] võime omada [[mõiste]]id ja teha [[otsustus]]i. Aru on võime asju vaimselt ühtsuses haarata, moodustada adekvaatseid mõisteid õigesti [[abstraheerimine|abstraheerides]] ning teha otsustusi. See on võime asju [[võrdlus|võrrelda]] ja [[analüüs]]ida ning mõistetest ja [[sõna]]dest [[arusaamine|aru saada]], nende [[tähendus]]t teada. |
'''Aru''' ([[saksa keel]]es ''Verstand'', [[vene keel]]es рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt [[mõistus]]est) [[inimene|inimese]] võime omada [[mõiste]]id ja teha [[otsustus]]i. Aru on võime asju vaimselt ühtsuses haarata, moodustada adekvaatseid mõisteid õigesti [[abstraheerimine|abstraheerides]] ning teha otsustusi. See on võime asju [[võrdlus|võrrelda]] ja [[analüüs]]ida ning mõistetest ja [[sõna]]dest [[arusaamine|aru saada]], nende [[tähendus]]t teada. |
||
Laiemas tähenduses võidakse '''aru''' vastandada [[meelelisus]]ele ning mõelda selle all [[mõtlemisvõime]]t üldse. |
Laiemas tähenduses võidakse '''aru''' vastandada [[meelelisus]]ele ning mõelda selle all [[mõtlemisvõime]]t üldse. |
||
Redaktsioon: 14. august 2007, kell 15:54
See artikkel räägib intellektist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Aru (täpsustus)
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi. Aru on võime asju vaimselt ühtsuses haarata, moodustada adekvaatseid mõisteid õigesti abstraheerides ning teha otsustusi. See on võime asju võrrelda ja analüüsida ning mõistetest ja sõnadest aru saada, nende tähendust teada.
Laiemas tähenduses võidakse aru vastandada meelelisusele ning mõelda selle all mõtlemisvõimet üldse.
Selles artiklis on juttu arust kitsamas tähenduses ning sõna ja mõiste eelkäijatest antiik- ja keskaja filosoofias.
Sõna tähendus on filosoofia ajaloos muutunud.
Antiik- ja keskaegses filosoofias onei ole sõnadel "aru" ja "mõistus" üksüheselt kreeka- ja ladinakeelseid] vasteid. Sõnal "aru" on järjepidevus sõnaga intellectus ja sõnal "mõistus" sõnaga ratio", kuid sõnade tähendused ei pruugi vastavuses olla.
Mõistus (ratio) oli algselt arust madalam tunnetusvõime. Uusaja filosoofias levis aru pidamine mõistusest madalamaks võimeks.
Aristoteles
Aristotelese järgi on aru (nous) hinge kõrgeim osa, mis on omane ainult inimesele. Aru võtab endale mingi asja vormi ("intelligeerib" seda asja), ilma et ta võtaks endasse selle asja substraadiks olevat mateeriat.