Sakala keskus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. juuni 2007, kell 22:38

Sakala keskus (rahvasuus tuntud ka kui "Karla katedraal" või "Pühavaino kirik" tolleaegse EKP esimese sekretäri Karl Vaino järgi, ka Leniniitlaste klooster) on 1985. aastal valminud poliitharidushoone Tallinna kesklinnas. Keskuse on projekteerinud Raine Karp. Keskus on suurehitis, milles modernism on maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. Keskuse fassaad on kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus on tehtud nn. suletud müürina. Peasissepääsu tähistab jässakas nurgatorn, kuhu algselt kavandati paigutada ka suur maakera kujutav muna (osaliselt must – kujutamaks kapitalistlikku Läänt, osaaliselt punane – Nõukogude Liit), vaatega üle Lenini puiestee ja Punaste Küttide väljaku ehk esplanaadi ristile planeeritud tseremooniaväljaku. Poliitharidusmaja saalikorpust jätkab piki Lenini puiesteed õppekorpus (algse projekti autor Raine Karp, lõplik lahendus Toivo Kallas, ehitatud 1983–1985). Hoone maht sai esialgsetelt kavandatust palju suurem.

Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati erinevaid üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Kuna Tallinna kesklinnas on puudu suurtest saalidest, pidasid mitmed koolid seal oma aktuseid ja muid üritusi. Sakala keskuse suur saal mahutab 1000 inimest. Näiteks pidas Lennart Meri seal 1996. aastal vastuvõtu enda presidendiks valimise puhul ja Vabariigi aastapäeva vastuvõtte.

Sakala keskuses toimusid kultuurifestivalid nagu Pimedate Ööde Filmifestival ja Jazzkaar.

Sakala keskuse lammutamise plaanid

Aastal 1992 olid Rävala puiestee 12 hoones kongressi- ja õppekeskus, kus on istungite- ja peosaalid ning abiruumid. AS Sakala Keskuse juhatuse esimehe Kalle Sepa sõnul võiks eelkõige maja heli-, valgus- ja tõlketehnika uuendamisega kujundada sellest rahvusvahelistele nõuetele vastav kongressi- ja konverentsikeskus.

10. aprillil 2001 andis Majandusministeerium Kultuuriministeeriumile üle AS Sakala Keskuse aktsiad

Sakala keskuse aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile ning aktsionäride üldkoosoleku õigustes on kultuuriminister.

29. mail 2003 toimus Sakala keskuse kinnistu koormamine hoonestusõigusega 55 aastaks. Hoonestusõiguse aastatasu alghind oli üks miljon krooni. Konkursile tegi pakkumise neli ettevõtet: Uus Sakala AS (BDG, vennad Rebased) pakkumisega miljon krooni aastas, Estconde Invest OÜ, miljon krooni aastas, ELL Kinnisvara (Merko Grupp) 1,6 miljonit aastas, Sangvis OÜ (Pindi KV) 5 miljonit aastas. Võitjaks kuulutati Uus Sakala AS (BDG), kes oli teinud pakkumise vaid alghinnas – miljon krooni aastas. Lisaks otsustas riik firmale BDG anda tasuta hoonestusõiguseks 24 000 m2 ehituspinda.

18. septembril 2006 astus Uus Sakala AS juht Peeter Rebane Keskerakonda, kes on pärast 2005 aasta KOV Valimisi üksinda Tallinna linnavalitsuses. 25. oktoobril 2006 andis Tallinna linnavalitsus aktsiaseltsile Uus Sakala loa Sakala keskus lammutada. Selle asemel hakatakse arvatavasti märtsis 2007 ehitama meelelahutuskeskust. Lammutamise vastu on jõuliselt protsestinud mitmed organisatsioonid, võimalik on ka lammutamise vaidlustamine kohtus.

5. märtsil 2007 alustas aktsiaselts Uus Sakala pärast kõigi kooskõlastuste saamist Sakala keskuse lammutamist. Lammutustööd on osalised, säilitades kõik muinsuskaitse poolt nõutud detailid, Sakala keskuse torni ja Rävala puiestee poolse paekivifassaadi.

Sakala keskuse lammutustööd

7. märtsiks 2007 oli lammutatud suursaali fuajee. Kolmepoolne kokkulepe AS-iga Uus Sakala, Muinsuskaitse- ning Kultuuriväärtuste Ametiga järgi fuajee tuli osaliselt säilitada või tema tuleb taasta.

8. märtsiks 2007 oli hävitatud hoone fuajee ja väike saal.

11. märtsiks 2007 oli lammutatud lühtrisaal.

15. märtsiks 2007 oli hävitatud suur saal.

18. märtsiks 2007 oli hävitatud valge saal.

31. märtsiks 2007 oli hävitatud Rävala puiestee pae- ja dolokivist fassaadiosa ja osaliselt - torn, vaatamata lubadustele neid säilitada.

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Sakala_keskus.jpg|thumb|Sakala keskus 2005. aastal]]
-'''Sakala keskus''' (rahvasuus tuntud ka kui '''"Karla katedraal"''' või '''"Pühavaino kirik"''' tolleaegse [[EKP]] esimese sekretäri [[Karl Vaino]] järgi, ka '''Leniniitlaste klooster''') on [[1985]]. aastal valminud poliitharidushoone [[Tallinn]]a kesklinnas. Keskuse on projekteerinud [[Raine Karp]]. Keskus on suurehitis, milles [[modernism]] on maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. Keskuse [[fassaad]] on kohalikust [[Saaremaa dolomiit|Saaremaa dolomiidist]]. Fassaadi lahendus on tehtud nn. suletud müürina. Peasissepääsu tähistab jässakas nurgatorn, kuhu algselt kavandati paigutada ka suur maakera kujutav muna (osaliselt must – kujutamaks kapitalistlikku Läänt, osaaliselt punane – [[Nõukogude Liit]]), vaatega üle [[Lenini puiestee]] ja [[Punaste Küttide väljak]]u ehk [[esplanaad]]i ristile planeeritud tseremooniaväljaku. Poliitharidusmaja saalikorpust jätkab piki Lenini puiesteed õppekorpus (algse projekti autor Raine Karp, lõplik lahendus [[Toivo Kallas]], ehitatud 1983–1985). Hoone maht sai esialgsetelt kavandatust palju suurem.
+'''Sakala keskus''' (rahvasuus tuntud ka kui '''"Karla katedraal"''' või '''"Pühavaino kirik"''' tolleaegse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] esimese sekretäri [[Karl Vaino]] järgi, ka '''Leniniitlaste klooster''') on [[1985]]. aastal valminud poliitharidushoone [[Tallinn]]a kesklinnas. Keskuse on projekteerinud [[Raine Karp]]. Keskus on suurehitis, milles [[modernism]] on maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. Keskuse [[fassaad]] on kohalikust [[Saaremaa dolomiit|Saaremaa dolomiidist]]. Fassaadi lahendus on tehtud nn. suletud müürina. Peasissepääsu tähistab jässakas nurgatorn, kuhu algselt kavandati paigutada ka suur maakera kujutav muna (osaliselt must – kujutamaks kapitalistlikku Läänt, osaaliselt punane – [[Nõukogude Liit]]), vaatega üle [[Lenini puiestee]] ja [[Punaste Küttide väljak]]u ehk [[esplanaad]]i ristile planeeritud tseremooniaväljaku. Poliitharidusmaja saalikorpust jätkab piki Lenini puiesteed õppekorpus (algse projekti autor Raine Karp, lõplik lahendus [[Toivo Kallas]], ehitatud 1983–1985). Hoone maht sai esialgsetelt kavandatust palju suurem.
 Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati erinevaid üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Kuna Tallinna kesklinnas on puudu suurtest saalidest, pidasid mitmed koolid seal oma aktuseid ja muid üritusi. Sakala keskuse suur saal mahutab 1000 inimest. Näiteks pidas [[Lennart Meri]] seal [[1996]]. aastal vastuvõtu enda presidendiks valimise puhul ja Vabariigi aastapäeva vastuvõtte.