Tartu maavalitsus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=mai}} |
|||
{{Asutus |
{{Asutus |
||
|Nimi = Tartu Maavalitsus |
|Nimi = Tartu Maavalitsus |
||
11. rida: | 12. rida: | ||
|eesmärk = |
|eesmärk = |
||
|peakorter = Tartu |
|peakorter = Tartu |
||
|asukoht = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12, Tartu<br>[[Riia tänav]] 15 |
|asukoht = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12, Tartu<br>[[Riia tänav]] 15 ([[Küüni tänav|Võidu]] ja [[Aleksandri tänav]]a nurgal<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Tartu maavalitsus], lk 158.</ref>) Tartu |
||
|piirkond = [[Tartu maakond]] |
|piirkond = [[Tartu maakond]] |
||
|juhtkond = [[Tartu maavanem]] |
|juhtkond = [[Tartu maavanem]] |
||
22. rida: | 23. rida: | ||
'''Tartu maavalitsus''' oli [[Tartu maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]]. |
'''Tartu maavalitsus''' oli [[Tartu maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]]. |
||
Tartu maakonnakomissar [[Juhan Ostrat]] astus ametisse pärast valimist |
Tartu maakonnakomissar [[Juhan Ostrat]] astus ametisse pärast valimist mais 1917. Maakonna komissari kaudu juhiti Tartu maakonnanõukogu liikmete valimisi. Maakonnakomissari nõuandva organina moodustati ajutine maakonnanõukogu. Maakonnanõukogu liikmeteks said Postimehe toimetaja[[Jaan Tõnisson]], vanemadvokaat [[Lui Olesk]], Karl Pillesson, H. Priima ja õigusteadlane [[Rudolf Jaska]]. |
||
[[Jaan Tõnisson]], van. adv. [[Lui Olesk]], Karl Pillesson, H. Priima ja õigusteadlane [[Rudolf Jaska]]. |
|||
1. juulil 1917 |
1. juulil 1917 peeti avakoosolek Tartus [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]]e ruumides. Esimeseks maakonnavalitsuse esimeheks valiti [[Johan Jans|Juhan Jans]]. Maakonnavalitsuse liikmeteks valiti haridusosakonna juhatajaks A. Bach, majanduse osakonna juhatajaks A. Luksepp, admin, osakonna juhatajaks [[Hans Priimägi]] ja sekretäriks [[Rudolf Jaska|R. Jaska]]<ref>H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301.</ref>. Maakonnavalitsuse tegevuse teine järk algas uuesti 11. novembril 1918. J. Jansi poolt ajalehes Postimees avaldatud üleskutsega, kuid katkes taas kui [[Nõukogude Venemaa]] väed tungisid Tartule lõuna poolt peale ja Eesti väed lahkusid Tartust ööl 18/19. detsembril 1918 maakonnavalitsuse esimees J. Jans sõitis Viljandisse ja sealt Tallinna. Vastuolude tõttu vägede ülemjuhataja J. Laidoneriga tagandati ta ajuti ametist ning H. Priimägi Põltsamaal rahvaväe komisjoni esimehena tegutses ja ka maakonnavalitsuse asju ajas. 14. jaanuaril 1919, pärast [[Tartu lahing (1919)|Tartu vabastamist]] algas maakonnavalitsuse tegevuse kolmas järk. |
||
1990. aastal taasasutatud Tartu maavalitsus korraldas [[Tartu maavanem]]a asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> |
1990. aastal taasasutatud Tartu maavalitsus korraldas [[Tartu maavanem]]a asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> |
||
31. rida: | 31. rida: | ||
Viimane [[Tartu maavanem]] oli [[Reno Laidre]]. |
Viimane [[Tartu maavanem]] oli [[Reno Laidre]]. |
||
Maavalitsuses |
Maavalitsuses olid kantselei ja järgmised osakonnad: arengu- ja planeeringuosakond; haridus- ja kultuuriosakond; sotsiaal- ja tervishoiuosakond; perekonnaseisuosakond; maaosakond; rahandusosakond<ref>[http://tartu.maavalitsus.ee/et/uldinfo Tartu Maavalitsusest] Tartu maavalitsuse koduleht (vaadatud 6.09.2013).</ref>. |
||
Tartu maavalitsus |
Tartu maavalitsus töötas aadressil Riia tänav 15. Hoone omanik Riigi Kinnisvara AS plaanis pärast maavalitsuse töö lõpetamist hoonesse kolida sotsiaalkindlustusameti Tartu osakonna töötajad.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4259421/maavalitsusest-tuhjaks-jaavas-majas-asuvad-toole-teised-riigiametnikud "Maavalitsusest tühjaks jäävas majas asuvad tööle teised riigiametnikud"] Tartu Postimees, 29. september 2017.</ref> |
||
== Tartu maavanem == |
== Tartu maavanem == |
||
{{vaata|Tartu maavanem}} |
{{vaata|Tartu maavanem}} |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
Redaktsioon: 22. mai 2022, kell 16:07
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2022) |
Tiigi tänav 12 | |
Asutatud | 1917 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 2018 |
Tüüp | kohalik omavalitsus maavalitsus |
Peakorter | Tartu |
Asukoht |
Tiigi tänav 12, Tartu Riia tänav 15 (Võidu ja Aleksandri tänava nurgal[1]) Tartu |
Tegevuspiirkond | Tartu maakond |
Juhtkond | Tartu maavanem |
Tartu maavalitsus oli Tartu maavanemat teenindav riigiasutus.
Tartu maakonnakomissar Juhan Ostrat astus ametisse pärast valimist mais 1917. Maakonna komissari kaudu juhiti Tartu maakonnanõukogu liikmete valimisi. Maakonnakomissari nõuandva organina moodustati ajutine maakonnanõukogu. Maakonnanõukogu liikmeteks said Postimehe toimetajaJaan Tõnisson, vanemadvokaat Lui Olesk, Karl Pillesson, H. Priima ja õigusteadlane Rudolf Jaska.
1. juulil 1917 peeti avakoosolek Tartus Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse ruumides. Esimeseks maakonnavalitsuse esimeheks valiti Juhan Jans. Maakonnavalitsuse liikmeteks valiti haridusosakonna juhatajaks A. Bach, majanduse osakonna juhatajaks A. Luksepp, admin, osakonna juhatajaks Hans Priimägi ja sekretäriks R. Jaska[2]. Maakonnavalitsuse tegevuse teine järk algas uuesti 11. novembril 1918. J. Jansi poolt ajalehes Postimees avaldatud üleskutsega, kuid katkes taas kui Nõukogude Venemaa väed tungisid Tartule lõuna poolt peale ja Eesti väed lahkusid Tartust ööl 18/19. detsembril 1918 maakonnavalitsuse esimees J. Jans sõitis Viljandisse ja sealt Tallinna. Vastuolude tõttu vägede ülemjuhataja J. Laidoneriga tagandati ta ajuti ametist ning H. Priimägi Põltsamaal rahvaväe komisjoni esimehena tegutses ja ka maakonnavalitsuse asju ajas. 14. jaanuaril 1919, pärast Tartu vabastamist algas maakonnavalitsuse tegevuse kolmas järk.
1990. aastal taasasutatud Tartu maavalitsus korraldas Tartu maavanema asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist 2018.[3]
Viimane Tartu maavanem oli Reno Laidre.
Maavalitsuses olid kantselei ja järgmised osakonnad: arengu- ja planeeringuosakond; haridus- ja kultuuriosakond; sotsiaal- ja tervishoiuosakond; perekonnaseisuosakond; maaosakond; rahandusosakond[4].
Tartu maavalitsus töötas aadressil Riia tänav 15. Hoone omanik Riigi Kinnisvara AS plaanis pärast maavalitsuse töö lõpetamist hoonesse kolida sotsiaalkindlustusameti Tartu osakonna töötajad.[5]
Tartu maavanem
- Pikemalt artiklis Tartu maavanem
Viited
- ↑ Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Tartu maavalitsus, lk 158.
- ↑ H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301.
- ↑ Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse
- ↑ Tartu Maavalitsusest Tartu maavalitsuse koduleht (vaadatud 6.09.2013).
- ↑ "Maavalitsusest tühjaks jäävas majas asuvad tööle teised riigiametnikud" Tartu Postimees, 29. september 2017.